2 arvatavasti südamelähedaste "Harala elulugude" seeriaga värsikogus "Sügislootus", kusjuures need jõudsid järjest kaasajale lähemale. Viimased elulood ilmusid 2001. aastal. Need annavad ülevaate eesti rahva saatusest 20. sajandil. 3. Teised "Harala elulugudest" "Harala elulood" on nõnda omapärane teos, et paljud kirjanduskriitikud on seda retsenseerinud. Arvamused on positiivsed. Pahaks pannakse kirjanikule väheseid asju. "Harala elulugudele" eesti kirjandusest võrdkujusid otsides on välja toodud enamasti Mats Traadi enese teoseid: praeguseks kümneosalist romaani "Minge üles mägedele" ja lühiromaani "Tants aurukatla ümber". Retsenseerijad nimetavad "Harala elulugusid" kokkuvõtlikuks raamatuks. Seda sellepärast, et sinna on koondatud tõenäoliselt kõik, mida Mats Traat on Harala kohta kirjutanud. Samas sisaldab kogumik ka kõike seda, mida autor on kirjutanud lõpetatud eluloo vormis
vaadata ja võrrelda, siis võib saada teistsuguse pildi ja näidata, kes oli eesti ajakirjanik, millise haridusega, mis erialadelt tulnud, kui kaua toimetuses töötanud, kuhu edasi läks või mis neist sai. Samuti võimaldab biograafiline meetod selgemalt näidata, kuidas ajakirjanikuamet elukutseks kujunes: millal muutus ajakirjandus põhitööks, kuidas arenes toimetusesisene tööjaotus, milline oli ameti-ideoloogia ja ajakirjaniku sotsiaalne staatus. Muidugi ei saa kõike kätte vaid elulugudele toetudes, küllalt palju tuleb lugeda taustandmeid, mitmesuguseid memuaare, vastava aja ajakirjandust jt allikaid. Inimeste elud on põnevad ja erinevad, elukutsest lähtuvalt neid üldistades annab ometi välja tuua ajakirjaniku koondportree. Ajakirjanike päritolu, hariduskäiku ja nende muutumisi vaadates võib kinnitust saada, kuidas eesti ühiskond arenes. Ameti arengutaseme kohta saame teha üldistusi nende tööstaazi jälgides ja töökogemust arvestades
kellele see usaldati, andnud poisi karjasele, kes ta omaenda surnud lapse asemel üles kasvatas. Hiljem, kui lugu ilmsiks tuli, muutnud Astyages meelt ja saatnud noore Kyrose vasallkuningana pärslasi valitsema. Kyros koondanud pärslased Astyagese vastu, purustanud tolle sõjaväe ja tõusnud nii Pärsia kui ka Meedia valitsejaks. Selle loo üleseitus ja üksikasjad on vaieldamatult mütoloogilised (iseloomulikult suurte ,,riigirajajate" elulugudele), kuid Kyrose võit Meedia üle on teada ka Mesopotaamia allikatest ja väärib usaldamist; see leidis aset u. 550. a. Kyros osutus erakordselt edukaks valitsejaks. 547-6. a. vallutas ta Lüüdia ja alistas seejärel ka kreeka linnad Anatoolia läänerannikul. 539. a. järgnes edukas rünnak Babüloonia Nabonaidi vastu, mis tõi pärslaste võimu alla kõik Babüloonia valdused Mesopotaamiast Palestiinani. Teiste seas tunnistasid Kyrose võimu ka Foiniikia linnad,
Alati tuleks rõhutada ohvrite individuaalsust ja inimlikku väärikust. Holokausti teemade käsitlemisel tuleks vältida stereotüüpseid vaateid, et kõik holokausti toimepanijad olid kas psüühiliselt haiged või sadistid, et kõik päästjad olid kangelaslikud, julged, head ja lahked, et kõik kõrvalseisjad olid ükskõiksed. See kätkeb endas riski kaotada mineviku inimeste inimlikud jooned ja muudab nad pigem karikatuurideks. Keskendudes isikute elulugudele, nende ees seisnud kõlbelistele valikutele ja langetatud otsustele, leides 9 paralleele õpilaste tänapäevase kogemusega, saavad õpetajad muuta holokausti ajaloo tundmaõppimise noortele huvitavamaks ning arusaadavamaks. Tunnistajate ütluste kasutamine Oluline osa teema käsitlemisel on holokausti üle elanud inimeste suulistel ja kirjalikel mälestustel. Kui
annaabi.ee 
