kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." 10. Autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased, pastorid ja kooliõpetajad (Fr. G. Arvelius, Fr. W. von Willmann, J. W. L. von Luce, O. R. von Holtz jt. Autorid soovisid oma ,,vaest venda" aidata, õpetada ja kasvatada; nii nagu kirikukantslist, nii manitseti ka kirjasõnas talupoega kuulekusele ja jumalakartlikkusele, ent teisalt anti ka juhiseid ja näpunäiteid paremaks elukorralduseks. Teoste põhiolemuse võtab ilmekalt kokku ühe Otto Reinhold von Holtzi loo pealkiri ,,Jut on se Koroke, öppetus on se Iwwa". 11. Peter August Friedrich von Manteuffel kutusuti hulluks krahviks kuna tal olid ebatavalised huvid,talurahvasõbralikkuse ja eluviiside poolest. 12. Sentimentaalset kirjandust iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus ja emotsionaalsus. 13. Otto Wilhelm Masin oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Lõi
Selleks renoveerime nii riiklikud erihooldeasutused kui asenduskodud tänapäevasteks peremaja tüüpi küladeks, kus abivajajatele saab pakkuda parimat hoolitsust. 8.Igale vajajale võimalikult võrdväärse abi tagamine. Sõltumata sellest, kus inimene elab, peab igaüks teadma, et talle tagatakse kindlal tasemel sotsiaalabi. 9.Võimaluste loomine paindlikumaks ja kvaliteetsemaks elukorralduseks pensionipõlves. 4. SUHTUMINE SOTSIAALSESSE ÕIGLUSESSE JA HEAOLURIIKI Reformierakond leiab, et kõigil peavad olema võrdsed võimalused ennast teostada ja ka näiteks astmeline tulumaks on välistatud, sest leitakse, et rikkaid pole vaja vaesemaks teha, vaid vaeseid on vaja rikkamaks teha ning seda saab saavutada mitte suurte toetuste, vaid eduka majanduse ja enda ettevõtlikkusega. Tähtis on
väiksemad, nendes piirkondades on ka vaeste osakaal tunduvalt suurem. Vaesus on seotud tööpuuduse, suurema laste arvu, üksikvanemaks olemise, vähese hariduse ning väikelinnas, maal või perifeerses piirkonnas elamisega.(Raska ja Raitviir, 2005). See tõttu on meil ka maa- asulates rohkem absoluutses vaesuses elavaid inimesi.(Tabel 4). Absoluutse vaesuse määr näitab, kui palju on riigis leibkondi, kelle elustandard jääb allapoole normaalseks elukorralduseks vajalikku taset.(Rosenberg, 2007). Vaesuse kohta öeldakse ka, et vaesus tekitab vaesust juurde.(Raska ja Raitviir, 2005). Seeläbi muutub elu maal veelgi raskemaks ning soov suurlinnadele lähemale kolida aina suureneb. Positiivse poole pealt märgib autor, et see väide pole paika pidanud ning linnaliste asulate ja maa-asulate absoluutse vaesuse määra vahe on vähenenud. 7 Tabel 4. Vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse määr elukoha järgi
erihooldeasutuste ja asenduskodude renoveerimesel lähtume põhimõttest, et ehitatakse tänapäevased peremaja tüüpi külad, kus abivajajatele saab pakkuda parimat hoolitsust. 6. Igale vajajale võimalikult võrdväärse abi tagamine: kehtestame riiklikult loetelu minimaalselt vajalikest sotsiaalteenustest ja nende kvaliteedinõuded (standardi), mida iga omavalitsus peab inimestele pakkuma. 7. Võimaluste loomine paindlikumaks ja kvaliteetsemaks elukorralduseks pensionipõlves: edendame koduhooldust ja telemeditsiini ning loome täiendavaid võimalusi eakate kvaliteetseks päevahoiuks. 20.Eeskujuliku tervisekäitumise põhimõtted (programm 2011-2015, RTA jm) Valitsusliidu nägemuses on parem rahvatervis ja tervishoid saavutatav, kui viia ellu järgmistest põhimõtetest lähtuvad poliitikad ja struktuursed reformid: 1. Inimeste eeskujuliku tervisekäitumise toetamine: a. edendame tervislikke eluviise, kaasajastame Rahvatervise seaduse
looduslikku inimest. Loomulikud hoiakud naturaalne ja looduslik. Eurooplase jaoks oli valgustusajal indiaanlane vaba ja looduslik inimene. LOODUSE SEADUSED loomulik ilutunne, looduslikud seadused. Arusaam, et inimene peaks oma seadused sõnastama loodusepäraselt. Tsiviliseeritud ühiskonnas polnud loomulikkus enam nii väga võimalik. Mõtlejad mõistsid, et senine elukorraldus ei vastanud looduse seadustele, aristokraatlik agraarne tootmisviis ei vasta industriaalsele jne. Uueks elukorralduseks oli industriaalne materiaalne ja praktiline. Valgustuslik mõtlemine ei tekkinud tühjale pinnale- seal oli 17. sajandi mõtlemine, mis edasi arenes. Valgustusliku mõtlemise aluseks ja autoriks oli inglise mõtleja John Locke. Ta oli 17. sajandi filosoof.Tema mõte:" Loomulik olek on vaba olek, kuid mitte isepäine, vaid juhitud looduse seadustest, millele kõik peavad alluma: mõistus, mis neid seadusi avastab, õpetab neid ka