keelest,traditsioonidest. Maailma ajalugu on aga seotud koos Eesti ajalooga .Võtame esimise maailma sõda,see mõjutas Eesti kultuuri päris palju.Esimene maailma sõda resultaatiks oli ,aga Eesti iseseseisvus.Ja see polegi viimane mõjutes Eesti ajaloose. Minu arvatest ,ajalugu nagu kooli tund on väga kasulik,selle pärast see annab meile teada maailma- ja Eesti ajaloost.Maailma ajalugu mõjutab Eesti ajaloot.Sellest tuleb,et teada Eesti traditsioone ,pidusid ja rahva elukorda,pead teadma mõlemad ajalood,nii Eesti,kui ka maailma.
mõtles ta oma õigustele ja eesõigustele . Nii sai Kaval-Ants kasutada oma sõpra tema orjastamisega ära, kuigi Kaval-Ants uskus siiski, et tema saab õndsaks sellise teoga. Põrgupõhja peremees oli Antsu vastand- tema tahtis tõeliselt õndsaks saada ja võttis usuasja tõsisemalt, kui neid võtta võib. Tema jaoks ei põhinenud taevasse saamine pattude andestamise või lunastamise abil, vaid ennastsalgava tööga, tänu sellele saigi Kaval-Ants teda ka ära kasutada. Tänapäeva elukorda vaadates võib arvata, et Põrgupõhja peremehe õndsaks saamise arusaam sarnases sellega, mis on tänapäeval. Kuigi orjastatud Jürka tegi tööd, ei lubatud teda siiski taevasse ja ta saadeti tagasi maale õndsaks saama. Tänapäeval õpitakse õndsaks saamist teisiti. Kui inimene tahab saada õndsaks, ei pea ta tegema tööd või palvetama. Taevasse saamiseks ei pea enam käima kirikus patte andeks palumas, tegevus, mis eelnevate põlvkondade jaoks oli tavapärane tegevus
ruumala. Egiptlased olid ka arenenud anotoomias tänud palsameerimisele. Uus Riik XVII- XX dünastia umbes 1550-1075 oli Egiptus arenenud ka sõjanduses kuna nad olid hakanud vallutama ja nad võtsid mingil määral üle ka teisi kultuuri omadusi. Egiptlased olid õppinud kasutama hobukaarikuid ning dan muutusid väga ohtlikuks. Hiline Periood XXI- XXVI dünastia umbes 1075- 525 eKr. Hakkas Egiptuses olema ka võõrmaiseid valitsejaid, aga see ei muutnud eriti elukorda. Egiptuses oli väga kindel religioon ning valitsemiskord. Egiptuses oli Polüteislik usund, ehk usuti jumalaid ning neid oli umbes 800. Egiptuse kõige tähtsam jumal oli Ra päikesejumal, egiptlased arvasid et Ra oli maailma looja ning ta oli 1. mees ültse. Egiptuses oli ka kindlad reliikviad/ püha loomad nendeks olid Härg, Mardikas ning Kass. Egiptlased uskusid ültse veel hauatagusesse ellu sellepärast ka oli palsameerimine ning
alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus, ülimaks väärtuseks sai inimene ja väga tähtsaks muutus haridus. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja Johann Gottfried von Herder. Eriti tuntuks sai see koos Kanti
Valgustusajastu - ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonda ja ideoloogiat teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. usust maailma mõistuspärasesse korrastatusesse ja inimmõistuse võimesse maailma tunnetada sai alguse kõiki elualasid haaranud ühisk. aktiivsus ja tahe senist, peamiselt religioossel pärimusel püsivat elukorda reformida. Käsitusest, et inimene on olemuslikult arukas ja hea, sugenes üldine optimism ja usk ühisk. progressi, mida seni olid takistanud feod. ühisk. institutsioonid ja eeskätt pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maailmakäsituse mõju. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Valgustusajastule omase maailmakäsituse alged kujunesid inglise empirismis
Diderot käsitleb kunstiloomingu nagu tegevust, mis on sarnane teaduse tunnetamisega. Suurt erinevust teaduse ja kunsti vahel ta ei leia. Ilu kunstis omab sama põhja, mis tõde filosofias. Diderot püüab leida tasakaalu tegelikkuse ja ideaali vahel ja lõpuks nõustub ideaaliga. Diderot otsib ilu objektiivset baasi ja püüas teha kunsti demokraatlikuks. Ta tahtis, et tavalised inimesed oleksid kunstnikud ja kujutasid sama tavaliste inimeste elukorda. Diderot teatas, et tavalised inimesed on tegelikud moraalsete ja esteetiliste väärtuste kandjad. Nii aristokraatilises kunstis ta näeb kunstilise tegevuse olemuse moonutuse. 18. Mille poolest on esteetika vaatepunktist oluline Vana-Rooma arhitekt ja teoreetik Vitruvius? Ta peas oluliseks hoone ja inimese kui elava organismi sarnasust, vastanduseks gooti ideoloogiale. Tema meelest olid Universiumi ja inimise arvuliste näitajate ja proportsioonide
Ja kuna on teada, et Vene Õigus on feodaalse iseloomuga, siis tulen järeldusele et selle eesmärgiks on kaitsta feodaalide huvid. Seega ma võin eeldada, millistel ebavõrdsel olukorral olid inimesed erinevatest sotsiaalgruppidest näiteks kuriteo toimepanemise pärast. Ühel oleks võimalus saada leebemat karistust, teisel teistpidi karmimat. Samuti võib öelda, et Vene Õiguse kaudu on võimalik teada saada tolleaegsest elust ja inimvahelistest suhetest. Vene Õigus peegeldab tolleaegse elukorda, kuna tema poolt oli reguleeritud kõigid õigusharud. 1 ..-. . 1905, . 96 2 ... x-xx . .1, : ( 9 ) 1984., .28 3 Ibid . 31 Tuleb märkida, et õigusallikas Russkaja Pravda originaalne keel oli on Vana Vene keel. Läbi aegade keel on juba suhteliselt palju muutunud ja tänaseks päevaks nii lühi- 4, ulatuslik-5, kui ka lühendatud6 redaktsioonid on tõlgitud kaasaegse vene keelde. Selleks
annaabi.ee 
