" ,,Laviini ei saa peatada, kui see veereb, kes seda püüdis, jäi ise alla." ,,Nii mõndagi võib kuhugi paigale panna, maailmas jätkub kõige jaoks kohta. Ainult mitte inimese jaoks." (Morozov) ,,Elada- tähendab teistest elada. Me kõik õgime parasjagu üksteist. Säärastest tibatillukestest headusesädematest, mida nii harva esineb, ei tohi loobuda. See annab jaksu juurde, kui elukoorem on raske." (Morozov) ,,Mitte kusagil ei oota midagi ees. Alati tuleb kõik ise kaasa tuua. (Ravic) ,,Kahetsus on kõige kasutum asi siin maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikuks teha. Täiuslikkus kuulub muuseumi." (Ravic) ,,Raske on prantslastelt raha välja pressida. Raskem kui juudilt. Juut näeb äri, prantslane ainult
* Ema südamehaigus ja hingepakk Olen mure ja teen su õnnetuks. * Sind lämmatagu kui hullujakk. ,,Ahastaja" luuletus inimesest, kes on sõjast väsinud, kurnatud. Võimalik, et ta kaotas oma lähedasi ja koos sellega ka elu mõte. Väsinud elu rutiinsusest, raskusest ning üksluisusest otsib kannatav hing vastuseid oma küsimustele: miks, milleks, kelle eest? Otsib rahu, otsib kohta, kus saaks segamatult mõtiskleda toimuva üle. Elukoorem muutub liiga väljakannatamatuks, probleemid rõhuvateks; keha on veel siin ent meel juba kaugel: Kuhu põgeneda üksteise eest? * Hauad, need vaikuse asupaigad, Kuhu põgeneda iseenda eest! * siia kisendanoma kisenduse. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" saab vastanduseks eelmisele kogule. Kui eelmises kogus võttis luuletaja surma kui midagi lõplikku, mille kauduelust ja selle vaevadest pääseda, siis siin tunnetab ta looduse
Erich Maria Remarque ,,Arc de Triomphe" Ebbe-Diisa Põld Ave Hiiemäe Xb klass Kirjanikust Kodanikunimi:Erich Paul Remark Kirjanikunimi:Erich Maria Remarque 22. juuni 1898 Osnabrück, Saksamaa 25. september 1970 Locarno, Sveits Saksa kirjanik, kes sai kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna 1916 läks sõdurina rindele 1931 lahkus Saksamaalt 1938 võeti temalt saksa kodakondsus Looming 1929. aastal ilmus ,,Läänerindel muutuseta", mis oli küllaltki autobiograafiline teos. 1931. aastal ilmus teine romaan ,,Tagasitee" 1945.aastal ilmus inglise keelsena ,,Arc de Triomphe" 1961. aastal ilmus ,,Taeval ei ole soosikuid" 1971 aastal (postuumselt) ilmus ,,Varjud paradiisis". "Unistuste tuba" (1920, "Die Traumbude"; eesti keeles 1993; tõlkija Uno Liivaku) "Gam" (kirjutatud 1924, ilmus 1998; eesti keeles 2003; tõlkija Un...
" (Morozov) /---/ ,,Kas tead, mis ma sulle ütlen, Ravic. Meil peab südant olema, kus see meil võimalik on ja niikaua kui me seda suudame, sest me saadame oma elus veel mõned niinimetatud kuriteod korda. Mina igatahes küll. Sina vististi ka." /---/ ,,Elada tähendab teistest elada. Me kõik õgime parasjagu üksteist. Säärastest tibatillukestest headusesädemetest, mida nii harva esineb, ei tohi loobuda. See annab jaksu juurde, kui elukoorem on raske." (Morozov) Lk 72 ,,Aga mul on lausa talumatu tänavalt üksinda tagasi tulla, võti võtta ja uks lahti keerata. Aitab sellestki, et sinna lähed... kus sind peale paari kohvri midagi ees ei oota." ,,Mitte kusagil ei oota midagi ees," ütles Ravic. ,,Alati tuleb kõik ise kaasa tuua." (Joan & Ravic) Lk 73 ,,Kui tihti ma olen oodanud, et vähemalt keegi mind kõnetaks! Et ei tunneks ennast tühja kohana, kõndiva eimiskina! Et vähemalt silmad sind vaataksid, silmad ja mitte ainult
Tsehhov ei ravinud ennast teadlikult, ta tahtis olla huvitav, anderikas kirjanik. Ta ei tahtnud oma andest ja tööst loobuda. 90ndate lõpu poole Tsehhovi tervis halveneb. Tal soovitatakse elukohta muuta. Tema uus elukoht on Jalta. See asub Krimmis. See on suvituskoht. Tsehhov otsustab endale sinna maja ehitada. See ebaõnnestub. Majas on talvel väga külm (11 12 °C). Ta ei hakka midagi ümber ehitama majas. Tema kuulsus on kasvanud. Tema juures käivad väga paljud inimesed. Tsehhovi elukoorem kasvab pidevalt. Selleks ajaks on ta saavutanud ka kuulsuse näitekirjanikuna. 1895. kirjutab ta ,,Kajaka". Tegelasteks on intelligendid. Tsehhov üritab kujutada oma loomingus tekkiva vene modernismi esindajat. ,,Kajaka" peategelane on kirjanik- dekadent Treplev. Arkadina oli tema vananev näitlejast ema. Grigorin kirjanik. Nina neiu, kes unistab saada näitlejaks. See on tüüpiline Tsehhovi näidend, kus ei ole sündmustikku. Laval toimuvad lõputud vestlused