Ilmauks on irvakil Lapse sündides teevad vanemad tema jaoks nii öelda elu ukse lahti, et ta näeks, mis toimub teisel pool ust ning mida teha, et jõuda järgmise ukseni. Iga individuaali teha on see, kuidas ja kui palju uksi tema elus avanevad. Mida rohkem uksi on avatud, seda edukam ja elukogenum on inimene. Selleks, et uksi avada on vaja tarkust ja tahtejõudu. Tarkuse omandamine hakkab juba lasteaiast peale, järgmisena põhikoolis ja nii edasi. Põhikooli läbimisel omandab inimene oskuse avada järgmise ukse ning seal taga olevate probleemide lahendamisega. Näiteks mida järgmisena teha? Kuhu minna? Enamasti saavad noored nende küsimustega hakkama, sest põhimõtteliselt on ainult kaks valikut: kas keskkool või kutsekool
jõudsime otsaga taas Grossi poe juurde, kust meie küsitlus alguse sai, siis kohtasime ühte hästi õnnetu moega noormeest, kes ütles meile, et Viimsist puudub üks korralik haigla ja kui me küsisime, et miks ta nii õnnetu moega on, vastas ta, et ta olevat ise just kukkunud ning sellest ilmselt ka selline vastus, mis siit puudub. Kui siiani olime saanud vaid negatiivseid vastuseid, et mis on puudu ja mis on halvasti, siis veidi elukogenum mees Kaupo lausus suure, rahuloleva naeratusega, et tema arust on Viimsis kõik olemas.
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" ,,Rehepapp" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 25 000 eksemplari Tähtsamad tegelased: Peategelane rehepapp Sander · Oli kõige kavalam ja elukogenum külas · Meeldis väga piipu popsutada · Aitas alati kõiki abivajajaid kubjas Hans · Armastas meeletult mõisapreilit Liina · Armastas hullumoodi Hansu Räägu Rein · Oli Liina isa · Tal oli kuhugi peidetud varandus, mida ta iga hinna eest kaitses · Vihkas mõisasakse Koera Kaarel · Sulase Jaani väga range peremees · Jõi palju viina,et halltõve eemal hoida sulane Jaan · Väga halb maine, kuna ta oli seepi söönud · Üsna juhm tüüp
Hea õpetaja Kõigil inimestel on midagi ühist. Peale inimestele loomupäraste omaduste ja väljanägemise, on kindel, et me kõik oleme ebatäiuslikud, luust ja lihast inimesed. Siiski on iga elusolend omamoodi ja erineva isiksusega. Kui aus olla ,siis ma ei oska tuua välja konkreetseid omadusi, mis teevad ühest inimesest igava inimese ja teisest jällegi huvitava. Ehkki kindel on see, et inimesega, kes ilmselgelt on minust elukogenum ja kellel on rohkelt teadmisi, ei hakkaks mul igav. Selliselt inimeselt on midagi õppida, ning seda enam, et sündides oleme kõik saanud kaasa loomupärase soovi teadmisi omandada. Kui vaadata iseenda, õpilase rollis oleva noormehe vaatevinklist, siis , mis teeb ühest õpetajast hea õpetaja? Hea õpetaja on kindlasti rahumeelne. See omadus on õpetajate seas hinnatud. Seda just seetõttu, et aina rohkem on peredes vabakasvatust, ning teismeliste ja lastega toimetulekuks
“Dorian Gray portree” 1. Milline mõju on Dorianil teistele või on ta ise mõjutatav (kuidas ta laseb)? Antud raamatus on Dorian tegelane, kes mõjutab teisi, kuid on samal ajal ka ise mõjutatav. Kõige rohkem laseb ta ennast mõjutada lord Henryst. Kuna mees on noormehest vanem ja elukogenum, siis vaatab Dorian talle alt üles, teda hinnates ning austades. Ta kuulab kõike, mida Henry ütleb ning muudab oma tõekspidamised Henryga vastavusse. Ka kunstnik Basil püüab Dorianit õpetada, kuid kuna ta on igavam kui lord, siis ei õnnestu see tal. Omandades samasuguse kindluse ning sarmikuse, mis Henryl ei valmista noormehele mingit probleemi mõjutada teisi. Erinevus seisneb ainult selles, et kõik inimesed, kes Dorianiga kokku puutuvad laskuvad veel halvemale teele kui tema
Tema illustratsioonid paiknevad pea kõikidel lehekülgedel . Luuletused on trükitud järjest. Kui luuletus mahub ühele leheküljele, siis see kirjutatakse sinna ja jäetakse ülejäänud leht valgeks. Minu arvates on selle luulekogu kujundus väga hea, ainukene miinus läheks illustratsioonidele. MINU HINNANG LUULEKOGULE Minu arvates on luulekogu vägagi hea ja kindlasti soovitaksin seda teistele inimestele lugeda, kes minu arvates saaks aru sellest. Luulekogu lugedes peaks olema inimene elukogenum ja olema haritud, kuna luuletused on täis isikustamisi ja epiteete, millised ei ole kergelt mõistetavad. Mõned luuletused kipuvad pikaks venima aga see eriti ei peaks häirima. Loodan, et tekitasin teis soovi seda luulekogu lugeda ja kui see mul õnnestus siis head lugemist. 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1. (2000). Eesti Entsüklopeedia 14. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia kirjastus. 2. (1990). Eesti Entsüklopeedia 5. Tallinn: Eesti Raamat. 3
Rindel toetuvad sõdurid üksteisele. Selleks, et sõjas vastu pidada ning taluda inimeste toorestumist ja surma tekib rindel olevate sõdurite vahel suur sõprus. Nad on üksteise heaks kõigeks valmis, minule jäi mulje, et tihti elavad nad rohkem üksteise kui enda nimel. Hea näide sellest on raamatu lõpp, kus sureb Kat. Kogu selle aja on Paul ellu jäänud. Kõik tema klassikaaslased on surnud ning tema sõpruskonnast on elus veel ainult Kat, kes on temast oluliselt vanem ja elukogenum. Kuid siis saab Kat vigastada. Paul võtab kokku kogu oma jõu ning riskides omagi eluga tassib Kati seljas laatsaretti, kuid sinna jõudes avastatakse, et Kat on juba surnud, ta oli saanud granaadikillu pähe. See oli väga tugev hoop Paulile, sest sõjas üksi hakkama ei saa, peab olema keegi kellele toetuda, kelle eest võidelda. Ning Paul kaotab lootuse, ta ei usu enam tulevikku ning langeb üsna pea ka ise. Tal polnud enam kedagi või midagi mille nimel võidelda.
Mjuvimu laiendamiseks kasutas maffia raostmist ja hvardamist. See oli vga edukas vimu laiendamis viis, sest kik le maelma teatsid sellest maffiast ja kellel siis poleks raha vaja. Maffias Cosa Nostra olid kik rikkamad ja samuti ka musta t tegijad, kes olid vaesemad. Kogu asi toimis hes perekonnas, vljaspoolt perekonda vrvati inimesi/mafioososid ainult mustat tegemiseks. Ajapikku tekkis maffiasse auastmed, olid mustat tegijast bossini vlja. Tavaliselt oli boss kige vanem ja elukogenum. Peale bossi surma vttis tavaliselt ohjad le bossi vanem poeg. Kui pidi juhtuma, et varasemalt oli surma saanud bossi vanem poeg, siis vttis juhtimise le underboss. Maffial Cosa Nostra oli tutvusi ja liikmeid le maelma, kikidel tkohtadel, alates psteametist lpetades Kaitsepolitseist. Neil liikus suur info ja nad tundusid vitmatud. Nende nimi oli tundmatu kuni seniks, kui politsei vttis kinni he Cosa Nastra liikme. Politsei kasutas piinamis vtteid, et saada
annaabi.ee 
