Kahjurputukad Toonesepp ehk puidukoi: . Neid on 28 liiki ja on väga levinud. . Puidukoid on musta, pruuni ja punakat värvi(üldiselt väikesed) . Silindrilise kehaga mardikad. . Elavad puidu sees ja suhteliselt niisketes tingimustes. . Tegutsevad öösiti ja nende jälgi näeb alles siis kui nad on puidu seest lahkunud. . Nad kahjustavad puitu . Vastsed söövad mitmeid sorti puid(lemmik on neil lehtpuit) Foto1. Tooneseppade poolt rängalt kahjustatud puutükid. Majasikk: . Eelistab maltspuitu . On suured umbes 20mm.Teda tunneb pikkade tundlate järgi mis on ta kehast pikemad . Kahjustab eelkõige hooneid närides seintesse sügavad augud. . Eelistab okaspuitu ja soojemaid kohti . Puidu pealmise kihi jätab puutumata ja oma augud täidab tihedalt puidupuruga. . Vastne võib olla kookonis headel tingimustel 2.aastat ja halvematel tingimustel kuni 12.a . Üksinda ei tekita ta suuri kahjustusi aga kui neid on palju siis ...
Eesti aladel väga vähe, üheaegselt alla tuhande, sest jaht ja kalapüük ei toitnud suuremat hulka ära. Kuid siiski elatuti tollal küttimisest, korilusest ja kalapüügist ning karilusest ehk põlluharimisest ja karjakasvatamisest. Peamiseks jahiloomaks oli põder ning ainsaks koduloomaks koer. Elati püstkodades, asulad paiknesid enamasti veekogude ääres ning teadmiste ja oskuste areng oli väga aeglane. Samas teadsid aga loodusrahvad hämmastavalt palju oma elukeskonnast, loomadest ja nende meelelaadist, taimedest ja nende omadustest. Pikapeale võeti kalapüügi ahingute ja harpuunide kõrval kasutusse ka õnged ja võrgud. Hakati harvendama metsi, et lagendikele kasvav võsa jahiloomi ligi meelitaks. Niisiis lähemalt kõigemalt korilusest ja korilastest. Korilus on maailma vanim tootmisviis ühiskonnad. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toitu loomadki
Elementide kättesaadavus organismile: 1. vesilahustuvus; 2. elementide leidumise sagedus. Eesti kõige saastatum piirkond raskemetallidega on Kohtla-Järve ümbrus. Keskkonna saastatus. See kajastub ka kõikides organismides. Tüüpilisemad saasteelemendid on: Pb – pärineb metüleeritud bensiini kasutamisest; Hg – peamiselt mereröövkalades (eriti Kaug-Idas); Cs137 - kuhjub peamiselt samblikes ja seentes. Elukeskonnast – nt mereveekalade veres ja koevedelikus on Na, K, Mg ja Cl ioonide sisaldus 4- 10x kõrgem kui mageveekalades. Vesi (H 2 O) Meie planeedi universaalne lahusti ja elava jaoks sobilik biovedelik. Universaalsus on tingitud tema füüsikalistest-keemilistest omadustest: hea soojusjuhtivus; suur soojusmahtuvus; suur aurustumissoojus; kõrge keemistemperatuur; pindpinevus ja kapillaarsus.
Elementide kättesaadavus organismile: 1. vesilahustuvus; 2. elementide leidumise sagedus. Eesti kõige saastatum piirkond raskemetallidega on Kohtla-Järve ümbrus. Keskkonna saastatus. See kajastub ka kõikides organismides. Tüüpilisemad saasteelemendid on: Pb pärineb metüleeritud bensiini kasutamisest; Hg peamiselt mereröövkalades (eriti Kaug-Idas); Cs137 - kuhjub peamiselt samblikes ja seentes. Elukeskonnast nt mereveekalade veres ja koevedelikus on Na, K, Mg ja Cl ioonide sisaldus 4- 10x kõrgem kui mageveekalades. Vesi (H2O) Meie planeedi universaalne lahusti ja elava jaoks sobilik biovedelik. Universaalsus on tingitud tema füüsikalistest-keemilistest omadustest: hea soojusjuhtivus; suur soojusmahtuvus; suur aurustumissoojus; kõrge keemistemperatuur; pindpinevus ja kapillaarsus.
Elementide kättesaadavus organismile: 1. vesilahustuvus; 2. elementide leidumise sagedus. Eesti kõige saastatum piirkond raskemetallidega on Kohtla-Järve ümbrus. Keskkonna saastatus. See kajastub ka kõikides organismides. Tüüpilisemad saasteelemendid on: · Pb pärineb metüleeritud bensiini kasutamisest; · Hg peamiselt mereröövkalades (eriti Kaug-Idas); · Cs137 - kuhjub peamiselt samblikes ja seentes. Elukeskonnast nt mereveekalade veres ja koevedelikus on Na, K, Mg ja Cl ioonide sisaldus 4- 10x kõrgem kui mageveekalades. Vesi (H2O) Meie planeedi universaalne lahusti ja elava jaoks sobilik biovedelik. Universaalsus on tingitud tema füüsikalistest-keemilistest omadustest: · hea soojusjuhtivus; · suur soojusmahtuvus; · suur aurustumissoojus; · kõrge keemistemperatuur; · pindpinevus ja kapillaarsus.
Uurimise peamine eesmärk oli välja selgitada järvest tulenevate võimalike üleujutuste mõju piirkonnas. 1980. aastal eraldasid liustike sulamisest tekkinud vete mõjul Tudkin Nullah järve tammi purustanud vood Ghizeri jõe kaldal asuva küla muust maailmast umbes ööpäevaks. Selle tulemusena tekkiski uus järv nimega Khalti. Kuigi kohalikud elanikud on aastasadu teadnud, mida alpijärvedelt oodata võib ja on sellise looduse käitumise omaks võtnud, on nad siiski huvitatud stabiilsest elukeskonnast. Nad näevad järvede negatiivse mõjuna just üleujutuste tagajärjel tekkivatmajanduslikku kaost. Alpijärved toovad piirkonda ka arvestatavat majanduslikku kasu suvise turismi, kalapüügi, ja töökohtade näol. Samas piirab suvine turismihooaeg usulistel põhjustel naiste liikumisvabadust. Kodanike Ühendus loodab saada teavet, mis võimaldaks märgalasid säilitada looduslikena, kuid seejuures ka üleujutuse piirkonnas stabiilselt põldusid ja karjamaid säilitada
vajalikusest. Lihtsad nipid aitavad säästa energiat ja raha. Mida varem alustada inimese teavitamisega seda parem on tulemus. Kool on parim koht, lastele säästliku mõtlemisviisi edasi andmiseks. Koolist saadud teadmisi hakkatakse kasutama suure tõenäosusega ka koduses majapidamises. 15 KASUTATUD MATERJALID 1. Altpere, E. (1993). Elekter igapäevases elus. Tallinn: Valgus. 2. Loodmaa, V. (1980). Energiast, elektriautost ja elukeskonnast. Tallinn: Valgus. 3. Kroon, K. Energiaõpik. http://www.energia.ee/index.php?id=78&L=0 4. Viks, E. Energiamajanduse olemus ja tähtsus. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm 5. Kalamees-Pani, K. Miks on vaja säästa energiat? http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9702/energia.html 6. Säästlik eluviis saagu me kõigi südameasjaks. http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1898 7. Jõks, K
vajalikusest. Lihtsad nipid aitavad säästa energiat ja raha. Mida varem alustada inimese teavitamisega seda parem on tulemus. Kool on parim koht, lastele säästliku mõtlemisviisi edasi andmiseks. Koolist saadud teadmisi hakkatakse kasutama suure tõenäosusega ka koduses majapidamises. 13 14 KASUTATUD MATERJALID 1. Altpere, E. (1993). Elekter igapäevases elus. Tallinn: Valgus. 2. Loodmaa, V. (1980). Energiast, elektriautost ja elukeskonnast. Tallinn: Valgus. 3. Kroon, K. Energiaõpik. http://www.energia.ee/index.php?id=78&L=0 4. Viks, E. Energiamajanduse olemus ja tähtsus. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm 5. Kalamees-Pani, K. Miks on vaja säästa energiat? http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9702/energia.html 6. Säästlik eluviis saagu me kõigi südameasjaks. http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1898 7. Jõks, K
annaabi.ee 
