kaitsevad närvirakke ja varustavad neid toitainetega. Närvisüsteem jaguneb kaheks õgirakud, valgelibled ja antigeenid. Kaassündinud immuunsus on pärilik osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Peaaju koosneb peamiselt reageerib uutele ja varemkohatud haigustekitajatele ühte moodi. Omandatud valgeainest (moodustavad aksonid) ja ajukoor peamiselt hallainest (moodustavad immuunsus kujuneb pärast sündi vastavalt inimese elukeskonnale salvestab igast närvirakkude kehad dendriididega). Suuraju peaaju kõige suurem ja arenenum uuest haigustekitajat spetsialiseerunud mälurakudesse, ning teisel kohtumisel sama osa, koosneb kahest poolkehast omavahel ühendatud närvidega. Suurajukoor on haigustekitajaga on kindel ja tugev skeem reageerimiseks. Õgirakud on rakud, mis seotud protsessidega nagu mälu, õppimine ka meeleelundite töö
laostumiseni. Kuid, kuna tavaliselt on sellistel aladel toimuvad reostused ajutised ning eemaldatakse kiiresti siis ei tohiks see tegelikult turismile erilist mõju avaldada. Firmad, mis sõltuvad puhtast mereveest , võivad aga olla mõjutatud nafta leketest. Nafta bioloogilised mõjud Lihtsalt, nafta kahju on seotud kas tema füüsilise oleku või keemiliste komponentidega. Mereelu võib samuti olla mõjutatud puhastusoperatsioonidest või kaudselt füüsilise kahju tõttu elukeskonnale. Mõtteid naftareostuse ohtlikusest *Pidev nafta merre sattumina võib mõjutada ranniku välimust ja kasutusvaldkondi puhkealadel: toornafta ja vähetöödeldud materjalide tõttu on tulekahju oht suur! *Nafta kahjustused vees võivad häirida elektrijaamu ja ka taimesid, mis sõltuvad puhta vee olemasolust! *Mereelu ei häri mitte ainult nafta mürgisus vaid ka selle füüsilised omadused: veealla sukelduvad imetajad nt kilpkonn peavad
Algul avaldub inimeste sisemine aktiivsus teadvustamata kujul ja on arvatavasti geneetiliselt programmeeritud. Sündimisest peale hakkab laps oma sisemiste tungide mõjul uurima oma keskkonda. Sellise uurimistegevuse tulemusena talletuvad kogemused inimese närvisüsteemi, st mällu. Need kogemused muudavad meie edasise tegevuse sihipärasemaks ja annavad meile suurema kontrolli ümbritseva keskkonna üle. Evolutsiooniliselt on sellise protsessi olemasolu seletatav elukeskonnale kohanemise vajadusega, st me konstrueerime ise oma teadmised ümbritsevast maailmast, liites olemasolevatele kogemustele üha uusi. Enne Piaget`teooria sündi ja praegugi seletab osa psühholooge laste arengut kui vormumist välise keskkonna mõjul. Kõige selgemalt väljendavad seda arusaama biheiviorismi esindajad. Nende käsitluse järgi suunavad ja kujundavad meie tegevust füüsilise meeldivuse ja ebameeldivuse kogemused
Kogu osoonikihi paksus vähenes vähe. (Avaste 1990, lk. 50) Teistsuguseid muutusi osooni verikaalses jaotuses võib täheldada tiheda inimasustusega piirkondade kohal. E.Kyrö(1993) andmeil näitas Payerni observatooriumis tehtud trendianalüüs, et kui 10 - 20 km kõrgusel osooni hulk väheneb, siis troposfääris selle hulk jällegi kasvab. See on tingitud antropogeensete saasteainete ja ultraviolettkiirguse koosmõjust. Troposfääris olev osoon on aga suuremates kogustes elukeskonnale mürgine ja ohtlik. 3.1.1 Osoonikihi olukord Skandinaaviamaade ja Eesti kohal E.Kyrö(1993) andmeil on Põhja Norras Tromsųs tehtud 30 aasta pikkune (1935-1968) mõõtesari väga hea võrdlusmaterjal praegu Põhja Skandinaavias (Sodankylas, Tromsųs, Murmanskis) tehtavatele mõõtmistele. E Kyrö(1993) andmeil ei erine Põhja Skandinaavia kohal oleva osoonikihi praegune paksus dramaatiliselt ajalooliseks keskmiseks peetavast Tromsų mõõtesarja tulemustest.
annaabi.ee 
