Triin Tõnisson Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine 2 Tartu, 2011 Pimeduse hirm Öeldakse ikka, et pimedust ei pea kartma, seal pole midagi, see on sama nagu mustaks värvitud päev. Aga, kas ikka on nii? Peamiselt tuntakse pimeduses end kaitstuna, ent samas paljudel suureneb ohtutunne. Millest tekivad jutud hirmsatest elukatest, kes tulevad meid kimbutama? Mis on tegelikkus ja mis fantaasia vili? Teada on, et inimese kujutlusvõime on piiritu. Kas tegelikult ka elab pimedas mõni ''koll'' või mõtleb inimene kõik välja? Pimeduses kaob kõik üleliigne ning esile kerkivad varjatud meeled. Inimene ei ole kohanenud nägema pimedas, nagu linnud ja loomad, see on meie nõrkus. Aga võib olla me suudame näha olematut? Meil tekib hirm teadmatuse ees. Samas kuulmine paraneb või isegi on
tuttavolekut mingi spetsiifilise nähtusega või võimet tuvastada korduvaid mustreid; väga lühidalt öeldes on see praktika. Vastupidiselt kogemusele on Aristotelese järgi kunst üldise teadmine ning kasvanud välja kogemusest. Kui arvukate asjade arusaamast on võimalik kokku sulandada üks ühine arusaam sarnastest asjadest, on kunsti tekkimiseks sobivad tingimused olemas. Kunsti valdamine on üks põhitunnustest, mis eristab inimesi muudest elukatest, kes peavad läbi saama kujutluste ja mälestustega. Võib öelda, et kunst vastab paljuski teooriale. Kogemus ütleb meile, et midagi on juhtunud kindlal viisil või järginud kindlat mustrit, kunst annab aga meile aluse ütlemaks või uskumaks, miks see nii juhtus. Näiteks kui me teame infot möödunud aastate gripiepideemiatest, saame me tõmmata nende vahel paralleele ja tõdeda, et kindlad asjad juhtusid iga kord mälestustest on saanud kogemus
2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Elukad sünnivad loomu poolest meeltetaju omavatena, aga selle põhjal ühtedesse ei teki mälu, teistesse tekib. Ja sellepärast on viimased arukamad ja õppimisvõimelisemad nendest, kes ei ole võimelised mäletama, ja arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda helisid kuulda, nagu on mesilane ja mõni muu seesugustest elukatest, õpivad aga need, kellel mälu kõrval on ka see meeltetaju. Nii et, teised elukad elavad kujutluste ja mälestustega, kogemusest aga saavad osa vähe, inimsugu aga elab ka kunsti ja arutlustega. Inimestel tekib kogemus mälust; sest arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu või ühe kogemise võime. 3. Mis on kogemus ja mis on kunst? Mille poolest nad erinevad? Selgitage seda. Kogemus ehk arvukad mälestused ühest ja samast asjast
Temaga saab hakkama vaid asjatundja. Kentaur oskab inimese keeles rääkida. Põhiliselt hoiavad nad omaette ja tegelevad ennustamise ning Kuu ja teiste planeetide vaatlemisega.Libahunt on tuntud võluritapja. Inimesest saab libahunt ainult siis, kui teda hammustatakse. Sel puhul on asi ravimatu. Täiskuu ajal muutub inimene libahundiks ja kaotab mõistuse. Ta eelistab muule saagile just inimesi.Lohe kasvatamine on ebaseaduslik, sest ta on võluritapja. Nad on maagilistest elukatest kuulsaimad. Emasloom on agressiivsem kui isasloom. Lohe nahk, maks, süda, veri ja sarv on nõutud nõiajoogi koostisosad. Nuuskloomad on ohutud loomad. Nad armastavad väga läikivaid asju ja neid võib tihti kohata kullakaevandustes. Nad on koheva karva ja pika koonuga. Tihti peavad härjapõlvlased neid.Sfinksil on inimese pea ja lõvikeha. Ta oskab rääkida inimesekeeles ning armastab esitada ja koostada mõistatusi. Sfinks on väga intelligentne, ta on ohtlik
Jumalik ema. Oli ka inimeste loomisel mängus. Toitis oma viljastava piimaga ka kuningaid. Oli Enliliga poeg, kelle nimi oli Ninurta (maa isand), kes oli põhiline jumalik kangelane, kes võitles erinevate koletistega. Paljude võitude tõttu ülendas Enlil teda endast kõrgemaks, Enlili "teisikuks". Oli ka oma ema, Nin hursagi jumalikule järjele tõstja. Ninurta oli võitnud koletist, kelle nimi oli Asag, kellega võideldes oli kujunenud hursag. Sai jagu ka paljudest teistest erinevatest elukatest, oli õige mitmete eepiliste poeemide peategelane. 3 taevast jumalust: Kuujumal Nanna e Sin. Peamine kultuskeskus oli Ur. Nanna meenutab Ani. K tema oli kõrge tähstaevaga seotud, kujutati ka vana mehega. An pigem päevane, tema öine. Kujutati sõisel ajal kuulaevukeses üle taeva purjetamas. Ka tema oli seotud kalendriga, tähistaeva ennustuskunstiga, tulevikuteadja. Päikesejumal Utu e Samas. Sõidab päikesekaarikuga üle taeva. Lemmiklinn Larsa. Näeb kõike, suudab õigust mõista
valguses on läbipaistvuse tõttu nähtamatu olemine palju efektiivsem - ja selline kohastumus on paljudel pelaagilistel selgrootutel ka välja kujunenud. Siiski pole läbipaistvus sedavõrd üldlevinud, nagi ehk naiivselt võib-olla arvata võiks. Üks põhjus on selles, et päris läbipaistev ei saa organism olla - vähemalt silm peab valgust neelama (olemaks silm!) ja ka seeditav toit ei ole läbipaistev. Kui läbipaistev loom toitukski vaid teistest läbipaistvatest elukatest, ka siis poleks soole sisu varsti enam läbipaistev. Seda sellepärast, et läbipaistvad koed kaotavad selle omaduse peale surma kiiresti - milline seaduspära on iseenesest tõendiks läbipaistvuse hinna kohta, sest viitab sellele, et läbipaistvust tuleb aktiivselt alal hoida. Millegipärast pole suurt läbipaistvaid põhjaloomi, oletatavasti seetõttu, et põhjaga sulanduva kaitsevärvuse kasutamine on läbipaistvusest seal efektiivsem.
annaabi.ee 
