Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus. 11. Mida saab väita Milli progressiusu vastu? Mill usub, et inimkond on progressiivne ses mõttes, et inimesed on võimalised kogemusest õppima. James F. stephen arvas, aga, et Mill on liiga optimistlik. Ta arvas, et Mill eksib, kui arvab, et inimestele vabaduse andmine viib innuka eksperimenteerimiseni. Segamatu vabadus võib niisama tõenäoliselt viia olesklemiseni ja eluhuvi kadumsieni. Ja ka see, et inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi üksteise kogemustest, siis kaob meil alus õhutada neid elamis-eksperimentidele. 12. Kuidas õigustas Mill vabaduseprintsiipi? Kõik peavad teiste suhtes järgima teatud käitumisjoont. Selline käitumisjoon tähendab, et üksteise huvisid ei kahjustata, või õigemini- ei kahjustata teatud huvisid, mida kas seaduses väljendatult või vaikimisi loetakse õigusteks. Mill kavatseb akitsta sellist
võib vaid nõuanda, õpetada, veenda)2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. 11. Mida saab väita Milli progressiusu vastu? J. F. Stepheni otsene kriitika seisnes selles, et Mill eksib, kui arvab, et inimestele vabaduse andmine viib innukale eksperimenteerimisele. Segamatu vabadus võib niisama tõenäoliselt viia olesklemisele ja eluhuvi puudumisele. Kuid leidub ka sügavam ning Milli projektile märksa ohtlikum vastuväide. Milli vaatekoha raskuskese langeb eeldusele, et inimesed on edumeelsed, võimelised kogemusest õppima. Kas kahekümnenda sajandi kogemus ei lükka seda vaadet ümber? Kui jah, siis variseb Milli positsiooni tuum kokku. Inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi üksteise kogemusest, siis kaob meil alus õhutada neid elamiseksperimentidele
inimkond suudab täiustuda vaba ja võrdse mõttearenduse kaudu. 13. Mida saab väita Milli progressiusu vastu? Mill usub, et inimkond on progressiivne ses mõttes, et inimesed on võimalised kogemusest õppima. J. F. Stephen arvas, aga, et Mill on liiga optimistlik. Ta arvas, et Mill eksib, kui arvab, et inimestele vabaduse andmine viib innuka eksperimenteerimiseni. Segamatu vabadus võib niisama tõenäoliselt viia olesklemiseni ja eluhuvi kadumsieni. Ja ka see, et inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi kogemustest, siis kaob alus õhutada neid elamiseksperimentidele. 14. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil! Ei ole kindlalt sõnastatud. Kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist indiviidi tegevustesse. Teised kriitikud väidavad vastupidist, et lubab liiga vähe sekkumist indiviidi tegemistesse. Kahjuprintsiip või olla kahetähenduslik. Millal hakkab inimene põhjustama kahju teistele
kõlbluse ja seaduse valdkonda.” 12. Mida saab väita Milli progressiusu vastu? Mill usub, et inimkond on progressiivne ses mõttes, et inimesed on võimalised kogemusest õppima. James F. stephen arvas, aga, et Mill on liiga optimistlik. Ta arvas, et Mill eksib, kui arvab, et inimestele vabaduse andmine viib innuka eksperimenteerimiseni. Segamatu vabadus võib niisama tõenäoliselt viia olesklemiseni ja eluhuvi kadumsieni. Ja ka see, et inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi üksteise kogemustest, siis kaob meil alus õhutada neid elamis-eksperimentidele. 13. Kritiseerige Milli vabadusprintsiipi! Ei ole kindlalt sõnastatud. Millal hakka inimene põhjustama kahju teistele (??) Mill käsitleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust. Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: „..
annaabi.ee 
