Keskel asuvat areeni ümbritses metallvõre , mis kaitses pealtvaatajaid raevunud metsloomade eest Akveduktid Rooma ehitustehnika kõige eriomasem saavutus oli veejuhtmed ehk akveduktid -suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse (piscinae limariae), kust ta castellum aquae kaudu voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse. Mood Rooma naised veetsid päevas tunde enda sättimisega, kasutades seejuures orjade ,,teenust". Nagu Kreeklasedki käidi päevas mitu korda vannis, raseeriti pimsskivi abil, õlitati masseeriti, turgutati väsinud nägu turgutati eesli piima, mee, jahu ja veinipäradega. Nii mehed kui ka naised kandsid parfüüme, mis olid tehtud lilledest ja vürtsidest
pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid Rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse (piscinae limariae), kust ta castellum aquae kaudu voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse Akvedukte -Rooma riigi kõigi alade maastikke ilmestavaid tsiviilrajatisi, ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad hoidsid neid korras ja parandasid jooksvalt. Seejärel samuti akvedukte kavandanud insenerid, kes kuulusid peaaegu eranditult sõjaväe koosseisu Vanima veejuhtme ehitas tsensor Appius Claudius, mistõttu sai see nime Aqua Appia. See kulges enam kui 25 kilomeetri
kalle jäi samaks kogu oma pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse, kus ta voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse ja purskkaevudesse. Veejutmeid ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad hoidsid neid korras ja parandasid jooksvalt. Suur abi oli ka akvedukte kavandanud inseneridest, kes peaaegu eranditult kuulusid sõjaväe koosseisu. Pikemad akveduktid on 60-90 kilomeetrit pikad ( Anio Vetus ja Aqua Marcia) ja need tõid Rooma linnaelanikele iga päev kuni miljon kuupmeetrit vett. PowerPointi fail Rooma arhitektuur ja skulptuur
Hüpokaustahjud on paiknenud hoonete keldriruumides ning Eestisse jõudsid nad ilmselt 13. sajandi paiku. Enamik on leitud siiski 14.-15. sajandist. Eestipäraselt võib neid ahjusid nimetada ühkkütteahjudeks. Tallinna linnas on keskaegsetes hoonetes säilinud 49 hüpokaustahju, mis ei ole küll kõik terved, kuid nad on olemas. Ka Kuressaare linnuses on olemas üks suur hüpokaustahi. Saksamaal hüpokaustahjusid keskajal elumajades ei ole, kuid Eestis ilmuvad need keskaja lõpus ka eluhoonetesse, kuna ilmade tõttu on neid tõenäoliselt rohkem vaja läinud. Hüpokaustahju ees on tavaliselt kütteruum, kust teda köetakse. Mõndade hüpokaustahjude küttekolde all on õõnsus, mida tõenäoliselt kasutati puuvarude hoidmiseks. Tornahjud eksisteerisid paralleelselt hüpokaustahjudega. Oli selle võrra ebamugavam, et kui hüpokaustahju küttis teener keldris, siis tornahjusid pidi kütma siiski ruumis, mida kütta taheti.
samaks kogu oma pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid Rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse. 3) Kanalisatsioon Algas drenaazi süsteemi rajamisest juba rooma linna kohale küngaste orgudesse. (madaldatud kohad kogusid sisse vett).Spetsiaalselt loodi reovee ärajuhtimiseks. 3 põhikloaaki. Cloaca Maxima kõige tuntum. On tehtud kindlaks et algselt oli lihtsalt lahtine kraav. See oli vähemalt 3nda saj eKr. Tegelikult on rajatud norm kanalisatsioon alles Augustuse ajal
annaabi.ee 
