lühiajaliste lõbustuste abil, mis liig palju maksavad, ettenägelik valimaks pikaajalisi, odavamaid, lihtsaid naudinguid, ning piisavalt intelligentne olemaks vaba himudest ja ambitsioonidest, mis ta hinge mürgitaksid. Vältimaks olukorda, kus inimese himudvalitsevad tema üle, soovitab Epikuros ise oma vajaduste peremees olla. Seega erineb tema õpetus suuresti teiste hedonistide filosoofilisest eluhoiakust. Epikurose arvates tuginevad kõik teadmised meelelistele kogemustele aistingutele. Aistingud tekivad sellepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid või ,,nähtumusekesed". Välimuselt on need sarnased kehadega, kuid võimatult õhemad. Kujundid, olles eraldunud keha pinnalt, võivad säilitada sama korrapärasuse, kuid võib ka juhtuda, et ei säilita seda. Esimesel juhul tungivad nad meie meeleorganitesse ja nii tekibki moonutusteta meeleline tajumus
julge midagi head loota, tundub tulevik nõnda "hall", et masendustunne võtab tahte tegutseda. Toimekast tegutsemisest kõrvaletõmbumine teeb asja veelgi halvemaks. Juhul kui usud endasse ja oma tulevikku, tulvab sinusse eluenergia ning ettevõtlikkus. Iseenda, ümbruskonna ja oma tuleviku tunnetus on üksteisega seotud. Juhul kui lootus tuleviku suhtes on kõikuma löönud, enesehinnang langenud ja ümbruskond tundub vaenulik, peaksid püüdma pessimistlikust eluhoiakust vabaneda. Siin võib abi olla järgmiste tõdede meenutamisest. 2.5 Hetkevõimalustele toetumine Tugeva pinge olukorras kaldub inimene muutuma jäigaks nii vaateviisilt kui käitumiselt. Kannatab ta võime mõista olukorda laiemalt, selle muutustes ja arengus. Kindlale stressorile, näiteks valjule mürale, vastikule haisule, ebamugavale kehatundele, ülemuse rangele toonile, muremõttele keskendunud tähelepanu ei lase
informatsiooni, sest ta registreerib muutusi füsioloogilistes reaktsioonides. H. Selye määratles stressi järgnevalt: igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stressi ehk kohanemissündroomi mõiste. Negatiivse stressi toime ulatus sõltub stressiolukordade kontrollitavusest ja isiksuse omadustest: tema tüübist (A- või B- tüüp), optimistlikust või pessimistlikust eluhoiakust ja stressitaluvusest. Stressi individuaalsed tagajärjed võivad ilmneda inimese tunnetehäiretes, enestkahjustavas käitumises, õpitud abituses ning psühhosomaatilistes haigustes. Läbipõlemissündroom on seotud tööga ja tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samal ajal pole tal kuigivõrd põhjust rahuloluks. Stressiga toimetulek sõltub probleemide lahendamise ja emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest.
kõigutamatud demokraatiad 8. Demokratiseerumise põhjused: etniline kultuur Tatu Vanhanen pidas etnilist mitmekesisust ohuks demokraatiatele, seda võimalike tekkivate interetniliste pingete tõttu, mis võivad ühiskonnas segadust ja korratust külvata; 9. Demokratiseerumise põhjused: religioosne kultuur Teatavaile religioonidele sobib demokraatia paremini kui teistele, olenevalt neile religioonidele omasest eluhoiakust; Diamond pidas näiteks islamit demokratiseerumisele ebasoodsaks teguriks (- samas- vt. Türgi); 10. Demokratiseerumise tagasilöögid: sissetulekute ebavõrdsus ja majandushäired Majanduslikud häired külvavad ühiskonnas segadust, soodustavad nii otseseid rahutusi, millele peab (jõuga) reageerima olemasolev võim, aga ka populistlike, potentsiaalselt mittedemokraatlike jõudude võimuletulekut (vt. Hitleri Saksamaa); Przeworski käsitluses säilib demokraatia paremini kui
annaabi.ee 
