· Antiookia Seleukiidide tähtsaim keskus · Pergamon Attaliidide tähtsaim keskus · Ateena Kreeka tähtsaim keskus 2) Kirjandus · Silmapaistvaimaks zanriks kujunes luule, mida soosisid eriti Egiptuse valitsejad · Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele (peen, maitsekas; väliselt lihvitud) stiilile ja eruditsioonile (paljulugemus, mingi ala kirjanduse põhjalik tundmine) · Luule eesmärk oli valitsejale meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleemide üle · Sageli otsiti ainest mütoloogiast, kuid lauldi ka karjuste armastusest maalilise
tuletorn (üks antiikaja seitsmest maailmaimest). Rahvarohked ning olulised kultuuri- ja majanduselukeskused olid ka Antiookia Süürias, Pergamoni linn Väike-Aasia läänerannikul ning Ateena Kreekas. 4.6. Hellenistlik kultuur: a) Kirjandus ja teater: Tulenevalt muutunud valitsemissüsteemist kadus kirjandusest ja teatrist ühiskonnakriitika. Enam ei pööratud tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid hakati ülistama luules valitsejat ning keskenduti meelelahutusele. Teatrites eelistati argielulisi komöödiaid klassikalise ajajärgu sügavamõtteliste ja kodanikke kasvatavate tragöödiate asemel. b) Religioon: Kreeklased hakkasid hellenistlikes riikides oma jumalate kõrval kummardama ka paljusid idamaised jumalaid. Uutest jumalatest austati enim Egiptuse Isist, keda
tuletorn (üks antiikaja seitsmest maailmaimest). Rahvarohked ning olulised kultuuri- ja majanduselukeskused olid ka Antiookia Süürias, Pergamoni linn Väike-Aasia läänerannikul ning Ateena Kreekas. 4.6. Hellenistlik kultuur: a) Kirjandus ja teater: Tulenevalt muutunud valitsemissüsteemist kadus kirjandusest ja teatrist ühiskonnakriitika. Enam ei pööratud tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid hakati ülistama luules valitsejat ning keskenduti meelelahutusele. Teatrites eelistati argielulisi komöödiaid klassikalise ajajärgu sügavamõtteliste ja kodanikke kasvatavate tragöödiate asemel. b) Religioon: Kreeklased hakkasid hellenistlikes riikides oma jumalate kõrval kummardama ka paljusid idamaised jumalaid. Uutest jumalatest austati enim Egiptuse Isist, keda
· Museioni raamatukogu kogu kreeklaste kirjasõna, mida koguti, korrastati, ümber kirjutati jm. Erastosthenes juhatas raamatukogu. Geograaf, ajaloolane, astronoom. Maaümbermõõdu arvutaja. · Teine suur keskus Pergamon. · Ateena säilitas samuti oma tähtsuse hellenistliku maailma tähtsa filosoofiakeskusena. Kirjandus: · Luule soositi Egiptuses. · Pöörati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile, mitte enam elufilosoofiale ja moraalile. · Luule pakkus valitsejale meelelahutust. · Ainest otsiti mütoloogiast. · Teater eelistati komöödiaid erinevalt varasemale tragöödiaarmastusele. · Poliitiline teema oli asendunud argieluteemadega. · Teater oli igas suuremas linnas. Filosoofia: · Juureldi üksikisikut puudutavate probleemide üle, hingevajaduste üle. Kodanlik voorus kaotas tähtsuse. · Epikuros lähtus atomistide õpetusest
Ja rahvahulk istus Jeesuse ümber, kui talle öeldi: "Vaata, su ema ja su vennad ja su õed otsivad sind väljas!" Ent Jeesus vastas neile: "Kes on mu ema ja vennad?" Ja silmitsedes neid, kes istusid ringis ta ümber, ütles ta: "Ennäe, mu ema ja mu vennad! Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema." Pole usutav, et Jeesus üldse oma pereliikmeid armastanud poleks. Eelnev näide viitab sügavamale elufilosoofiale. Mõttekaaslasest saab aja jooksul veelgi lähedasem inimene kui õde või vend. Kõik viitab sellele, et Jeesuse lähisugulased ei uskunud, et üks nende pere liige on Messias. Just kodukohas oli uue õpetuse aluspanijal kõige väiksem edu. Matteuse evangeeliumi kohaselt sai talle siin osaks täielik läbikukkumine: Ja ta tuli oma kodukohta ja õpetas nende sünagoogis, nii et nad hämmastusid ja ütlesid: "...Eks ta ole see puusepa poeg
Ja rahvahulk istus Jeesuse ümber, kui talle öeldi: Vaata, su ema ja su vennad ja su õed otsivad sind väljas!" Ent Jeesus vastas neile: ,,Kes on mu ema ja vennad?" Ja silmitsedes neid, kes istusid ringis ta ümber, ütles ta: ,,Ennäe, mu ema ja mu vennad! Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema." Pole usutav, et Jeesus üldse oma pereliikmeid armastanud poleks. Eelnev näide viitab sügavamale elufilosoofiale. Mõttekaaslasest saab aja jooksul lähedasem inimene kui õde või vend. Kõik viitab sellele, et Jeesuse lähisugulased ei uskunud, et üks nende pere liige on messias. Just kodukohas oli uue õpetuse aluspanijal kõige väiksem edu. Matteuse evangeeliumi kohaselt sai talle siin osaks täielik läbikukkumine: Ja ta tuli oma kodukohta ja õpetas nende sünagoogis, nii et nad hämmastusid ja ütlesid: Eks ta ole see puusepa poeg? Eks tema ema hüüta Maarjaks ja ta vendi Jaakobuseks ja
Freud ja tema järgijad. - Biheiviorstlik - käitumisse puutuv; lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine. - Kliendikeskne teraapia (- Rogersi) - kahe inimeste kohtumine, kes on täiesti võrdsed, ainult et terapeudiks oleval poolel on empaatia, tingimusteta tunnustamine ja siirus. - Eksistentsialistlik teraaapia - teraapia, milles teraupeudid keskenduvad elufilosoofiale ning peavad tehnikaid teisejärguliseks, laenates mis tahes tehnilisi võtteid mis tahes teraapiast, kuid need aga aitavad leida vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele. Süstemiteooriatel põhinev suundmus - üha enam võetakse häirega inimest mitte kui isoleeritud indiviidi, vaid kui süsteemi osa koos teda ümbritsevate lähisuhete ja lähiisikutega. 48 Psühholoogi elukutse ja psühholoogia rakendused
Nüüd juureldi rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate provleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja ka jumalaid ei maksa karta. Stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusega pidi leppima. 2. Kirjandus silmapaistvamaks zanriks tõusis luule. Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele stiilile ja eruditsioonile. Armastati endiselt teatrit, aga rahva maitse oli muutunud tragöödia ei pakkunud enam huvi, ellistati komöödiaid. 3. Religioon hakati austama ka palju Idamaiseid jumalaid. Kõige armastatumaks jumalaks tõusis Isis. Hakkasid levima müsteeriumid(salajased usutalitused, millega taheti kindlustada hingesurematust) VANA-ROOMA
korrastasid, vajaduse korral ümber kirjutasid ja seletustega varustasid. Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon. Hellenistlik kirjandus Silmapaistvaimaks žanriks hellenismiajal tõusis luule, mida soosisid eriti Egiptuse valitsejad, kutsudes Aleksandriasse ajastu silmapaistvamaid poeete. Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele stiilile ja eruditsioonile. Luule eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleemide üle. Sageli otsiti ainest mütoloogiast, kuid lauldi ka karjuste armastusest maalilise looduse rüpes või ülistati valitseja perekonda. Kreeklased armastasid endiselt teatrit. Teater oli igas suuremas linnas nii Kreekas endas kui ka Idamaades, samuti loodi jätkuvalt uusi näidendeid ning kanti ette ka vanu. Kuid rahva maitse oli
annaabi.ee 
