„Sõnade sülemid, sülemite süsteemid” 2004 Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule (sound poetry), milles tema tähtsamaks eeskujuks oli Kurt Schwitters Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid „häälutusteks”. Ilmar Laaban kirjutas umbes 5000 palindroomi. Rootsikeelsetest ilmus 2007 raamat „Palingarderomb” (sisaldab ka portreeanagramme ja nö pseudoverbaariumit), eestikeelsetest ilmus 2008 raamat Eludrooge ego-ordule. Eesti keeles on Laabani tõlgetest ilmunud valmik „Magneetiline jõgi” 2001 kirjastuses Eesti Keele Sihtasutus. Osa neist tõlgetest on avaldatud või taasavaldatud raamatutes "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning "Magneetiline jõgi" (2001). 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikemks. Alates 1989. aastast oli Laaban Eesti Kirjanike Liidu välisliige.
(Ankruketi lõpp on laulu algus). Koopia sellest plaadist ilmus Laabani luulest tehtud lätikeelse valimiku „Putnu mistiskais mugurkauls” lisana. Ta kirjutas 5 tuhat palindroomi. Enamik neist on eestikeelsed, kuid on ka rootsi-, saksa- ja prantsuskeelseid. Rootsikeelsetest ilmus 2007 raamat „Palingarderomb”, mis sisaldab ka portreeanagramme ja nö pseudoverbaariumit, eestikeelsetest ilmus 2008 raamat „Eludrooge ego-ordule”. Tõlketöö Rootsis elades tõlkis ta rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet. Rootsi kirjanduselus oli märkimisväärne koos Erik Lindegreniga tõlgitud ja koostatud valimik „19 kaasaegset prantsuse luuletajat” („19 moderna franska poeter”, 1948). Eesti keeles on Laabani tõlgetest ilmunud valmik „Magneetiline jõgi” (2001) kirjastuses Eesti Keele Sihtasutus. Ühtlasi kirjutas ta kunsti-, muusika- ja kirjanduskriitikat
......................................................................................... 10 2.4. ,,Oma luulet ja võõrast"...............................................................................................13 2.5. ,,Magneetiline jõgi".....................................................................................................14 2.6. ,,Sõnade sülemid, sülemite süsteemid"....................................................................... 14 2.7. ,,Eludrooge ego-ordule".............................................................................................. 15 3. TEKSTINÄITED................................................................................................................ 16 4. ISIKLIK ARVAMUS........................................................................................................ 21 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................
peetakse esimeseks taotluslikult sürrelistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses. Edasi hakkas teda huvitama kõlaluule. Rootsis elades tõlkis ta rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet ja ka vastupidi eesti keelde prantsuse, saksa, rootsi luulet. Teosed eesti keeles: ,,Ankruketi lõpp on laulu algus", ,,Rroosi Selaviste", ,,Oma luulet ja võõrast", ,,Marsyase nahk", ,,Magneetiline jõgi", ,,Sõnade sõlemid, sülemite süsteemid", ,,Eludrooge ego-ordule". Teosed rootsi keeles: ,,19 moderna franska poeter", ,,Poesi", ,,Om litteratur", ,,Om kunst", ,,Om musik", ,,Palingarderomb". Kalju Lepik Luuletaja. Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiri. Omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale
annaabi.ee 
