suurendamist, kuid fakt on selles, et lõpmatuseni suurenev tarbimine suurendab ka lõpmatuseni vajaminevate loodusressursside hulka ning meie planeet on kõike peale lõpmatu. Hetkel oleme olukorras, kus on lõppemas puhas joogivesi, kütused, puhas õhk, mida hingame jne. Tööpuuduse tõttu on ühiskonnas palju kodutuid, kes omakorda tekitavad samuti sotsiaalse probleemi. Põhjuseid võib olla väga mitmeid, miks osad inimesed jäävad kodututeks. Näiteks majanduslangus, puudused eluasemepoliitikas, tööpuuduse kõrge tase, süvenev vaesus, sotsiaaltoetuste vähendamine või on kodutus põhjustatud isiklikest probleemidest nt: kriminaalne tegevus, narkootiliste ainete liig tarbimine, lapsepõlves kogetud negatiivsed elamused, konfliktid pereliikmetega, vaimsed häired. Kodutute hulgas levib ka haigusi näiteks tuberkuloos, HIV-nakkus need on kaks sellist haigust, mis võivad levida ka teistele ja ühiskonnale kahju teha. Olen tähelepannud, et Eesti siiski mõtleb kodutute peale, on
üüriregulatsioon või hajutatud üüritaseme kehtestamine sotsiaaleluasemete jaotusmehhanismid ja üüripoliitika sotsiaaleluasemete ehituseks või renoveerimiseks suunatud toetused eluasemetoetused vm subsiidiumid tarbijaile maksusoodustused ja intressisoodustused omanikuasustuse toetuseks eluasemeteenused erinevatele sihtrühmadele (eakad, kohandatud eluruumid puuetega inimestele, toetatud eluruumid elluastujatele lastekodulastele jms). Riigi osalemine eluasemepoliitikas on seotud poliitiliste jõudude ning majandusringkondade huvidega. Maaomanikud koos ehitajatega on huvitatud madala riskiga investeeringutest, mille investoriks või osanikuks on riik. Kaudselt on kogu tööstus huvitatud riigi sekkumisest, sest iga tootja ihaldab madalat tööjõudu, mis on võimalik siis, kui tööjõu kulutused oma eluasemele on madalad või ei kasva sissetulekutega võrreldes kiiremini, mis on saavutatav, kui nõudlus ja pakkumine
rented dwelling limited) regulated (taxed), (weak rent regulation), factually grey sector economically "grey" sector Public rented Marginal Prevailing Marginal dwelling Housing regime Corporatist/liberal- Socialist with pure Liberal (laissez faire) interventionist state control 1990.a. muutused eluasemepoliitikas Lääne-Euroopa Avaliku sektori elamuehituse vähenemine Pakkumise toetamise asemel nõudluse toetamine Üürisektori stagnatsioon Üürisektori marginaliseerumine Eluasemekulude kasv Sotsiaalse tõrjutuse kasv Ida-Euroopa Avalike eluruumide erastamine (Osaliselt) denatsionaliseerimine Riigi eemaldumine elusasemesektorist Ruumiline segregatsioon Elamuehituse hindade ja eluasemekulude hüppeline kasv Vanade probleemide asemel uued
Lääne-Euroopa 3) Sotsiaaldemokraatlik – Põhjamaad. Müüakse mõttelist osa maja pinnast (korter) 4) Sotsialistlik-mõõdukas – Kesk-Euroopa. Operatiivne elamuehitus. Korterid riigilaenuga ehitatud, kui elanikud laenu ära maksavad, saavad korteri endale, muidu see riigi oma 5) Sotsialistlik-totalitaarne – riiklik elamuehitus. Tinglik munitsipaalehitus või ettevõtete rahadega. 1990ndad. Muutused eluasemepoliitikas: Lääne-Euroopa Avaliku sektori elamuehituse vähenemine – polnud raha; alalistel elanikel elamispind olemas Pakkumise toetamise asemel nõudluse toetamine Üürisektori stagnatsioon – üüripinna osatähtsus vähenes, pinnale jäid elama madala sissetulekuga inimesed – erastamise tulemus Üürisektori marginaliseerumine Eluasemekulude kasv Sotsiaalse tõrjutuse kasv Ida-Euroopa Avalike eluruumide erastamine
Eluasemepoliitika puudutab kõiki ühiskonnakihte ja kvaliteetne eluase on muudetud kättesaadavaks kõigile ühiskonnagruppidele. Tinglikult kehtib seaduspärasus – mida rikkam riik, seda suurem on üürisektori osatähtsus. Avaliku sektori tegevus ja tähtsus eluasemeturu mõjutamisel on liberaalse, konservatiivse ja sotsiaaldemokraatliku suunaga sotsiaalpoliitikat harrastavates riikides erinev. Kaasaegsed suundumused eluasemepoliitikas. Viimasel aastakümnel on Euroopas avaliku sektori roll elamuturu mõjutajana vähenenud. Majanduskasv on vähenenud, mis on toonud kaasa avaliku sektori kulutuste pidurdumise. Elamupoliitikale (1940- 1960) seatud eesmärgid on saavutatud. Valdav osa leibkondadest on kindlustatud eluasemevajadusega (suurusega) ja kvaliteediga. Sotsiaalüürisektori osatähtsus väheneb kogu Euroopas (va Rootsi) ja selle roll muutub. Arengud Euroopa riikide elamupoliitikas võib kokku võtta
annaabi.ee 
