Säästlik tarbimine viib paremasse homsesse 06.04.2015 Maailma moodustavad inimesed, inimesed on tarbijad. Meil on metsad, sood, niidud, jõed, järved, loomad, aga kui neid ühel päeval enam poleks. Mis siis saaks? Igaüks sööb, joob, see kõik on tarbimine. Söögi ja joogi valmistamiseks on vaja saadust loodusest, valminud toode tuleb pakendada. Pakendite tegemiseks kulub jällegi tooraineid, mida leidub looduses. Loodus on üheks tähtsamaks eluallikaks. Maailmas on igasuguseid inimesi, noori, vanu, rikkaid, vaeseid – need moodustavad mitmekesise ühiskonna. Rikaste ja vaeste peamiseks erinevuseks on, et ühed saavad lubada endale rohkem. Kummad tarbivad säästlikumalt? Loomulikult vaesemad, sest nemad ostavad vaid hädavajalikku, rikkad samas ka neid asju, mida tegelikult üldse vaja ei lähegi. Tuleb hakata säästlikumalt tarbima. Maa peal pole ressursse lõpmatuseni. Igal asjal on piir
rohkem tulu.Eestlaste poolt aastatega loodud interneti telefon Skype müüdi maha 33 miljardi krooni eest.Summa on ligi kolmandik riigi eelarvest. 21.sajand on tehnoloogia sajand ja tasub investeerida, et kindlustada tuleviku. Majandus on võti ka teistele sektoritele. Suurim ohuallikas on sotsiaalvaldkond, kuhu hakkab kuhjuma probleeme. Inimeste elatustaseme langemisega nõrgenb ka inimeste tervis.Mida tuleks siis ettevõtta? Meditsiin on eluallikaks, rahva otsene eluiga ja tervis sõltuvad sellest. Seega tuleks rohkem raha panustada tervisesse, et tagada elanike kindlus tunne.Meditsiinile suunatud rahade vähendamine on otsene kuritegu, kuna see on inimestelt elu võtmine. Arstiabi kvaliteet on hetkel väga madal, mis juhtuks siis kui valitsuse plaan kokku hoida meditsiinilt nõustuks? Erakorralisemeditsiini teenused kannataksid, inimeste jaoks ravimite hinnad tõuseksid, kui
Eesti kliima Laius on Eestis häbemata suur, jääme poolustele märksa lähemale kui ekvaatorile. Enamikes kohtades nii suurel laiusel on kliima karmim. NB! Päike on energia-ja eluallikaks, kiirguse hulk on kõrgusega horisondist määratud. Troopikas on ööd enam-vähem ühepikad, seal on päikese trajektoorinurk suurem kui parasvöötmes. Laiuskraadidel on suvel suhteliselt väiksemad erinevused päikesekiirgusest kui talvel. Seega insolatsioonist ei tulene väga suurt erinevust. Küllaga on talvel erinevus päris oluline. Valget aega on refraktsiooni tõttu rohkem. Talvel väheneb pilvisuse tõttu insolatsioon veelgi.
20.saj. lõpp uued meediad kunstis Kunsti tekkimine Esimesed inimese loodud kunstilised esemed ja jäljendid on vanad umbes 40 tuhat aastat. Visuaalsete kujunditega samal perioodil arenes sümboolne mõtlemine. Vanimad leiud on koopajoonised, kivist ja mammutiluust kujukesed. Kunsti teket seostatakse rituaalide, usu ja maagiaga, kuid eelkõige võimaldas seda mõistuse areng. Umbes 10 0003000 aastat e.m.a. oli eluallikaks põlluharimine ja karjakasvatus. Sellest perioodist pärineb maske, müstilisi kujusid, tootemeid, põletatud savist kaunistustega nõusid. Tekkis ja arenes ornamentika. Huvitavad on megaliitilised (suurtest kividest) ehitised: menhir kõrge püstine kivirahn (sageli alleena), dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, millel asetseb horisontaalselt kiviplaat, ning kromlehh ringikujuliselt paigutatud püstised kiviplokid, millel asetseb iga kahe kivi peal rõhtselt kolmas
annaabi.ee 
