· Nimeta Eesti haridussüsteemi korraldamise põhimõtted (EV haridusseaduse alusel) Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Haridussüsteem koosneb alasüsteemidest: · Haridusest- mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel · Haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest · Haridusküsimused on keerukaimad ja raskemad küsimused, mis igal riigil tuleb lahendada. Miks? Haridusküsimused puudutavad väga suurt osa kogu elanikkonnast. Haridus tegevus tuleb pikaks ajaks ette planeerida, lähtuvalt vaatest tuleviku ühiskonda (milline oleks vajalik ettevalmistus inimesele, kes tuleks toime tuleviku ühiskonnas). Kuna haridusküsimused puudutavad väga suurt osa elanikkonnast, siis nõuavad muutused majanduslikult suuri ressursse.
haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades. Õppekavad sisaldavad hariduse sisu määravaid kohustuslikke õppeprogramme, õppetööks ettenähtud ajakulu, kohustuslikke teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kirjeldusi. Haridussüsteem - koosneb kahest alasüsteemist: 1) haridusest, mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel; 2) haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest. Haridustasemed - Haridustasemetega on seotud kooliastmed. Eestis on kooliastmeteks üldhariduskoolides 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass ja 10.-12. klass. Kõrgkoolis on astmeteks diplomiõpe või bakalaureuseõpe, magistriõpe ja doktoriõpe. Tasemed: 1) alusharidus; 2) põhiharidus (hariduse I tase; Eestis 9 klassi ning see on kohustuslik alates 7. eluaastast kuni 17.
eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine mittesobiv juhtimisstiil põhjalikud tehnilised ümberkorraldused informatsiooni kulgemise ja suhtlemise vead kaugelearenenud ja lahendamata jäetud konflikt üksiskisikute või rühmade vahel. Rivi- ja staabiorganisatsiooni vaheline konflikt võib esineda suurtes tootmisettevõtetes. Riviorganisatsioon koosneb vahetuid eesmärke (näiteks tootmist või teenindamist) elluviivatest ametikohtadest ja allüksustest, tootmis- või teenindusdirektorist kuni tööliste või teenindajateni . Staabiorganisatsiooni moodustab põhitegevust toetav ja teenindav ametnikkond, millel on tavaliselt nõuandev ja kontrollifunktsioon. Konflikti tagajärjed võivad olla nii kasulikud kui kahjulikud, olenevalt sellest, kas konflikt on konstruktiivne ehk suhteid parandav või destruktiivne ehk suhteid lõhkuv.
osi. Sellise konfliktiga kaasnevad isikusisesed, isikute ja rühmadevahelised konfliktid.Vertikaalne konflikt tekib organisatsiooni erinevatel tasemetel olevate liikmete vahel. Tavaliselt esineb see juhi ja alluva vahel. Horisontaalne konflikt esineb samal tasemel olevate liikmete vahel. Rivi- ja staabiorganisatsiooni vaheline konflikt võib esineda suurtes tootmisettevõtetes. Riviorganisatsioon koosneb vahetuid eesmärke (näiteks tootmist või teenindamist) elluviivatest ametikohtadest ja allüksustest, tootmis- või teenindusdirektorist kuni tööliste või teenindajateni. Konfliktide lahendamisel käsutatakse viit strateegiat: 1)Vältimine - füüsiline või vaimne tagasitõmbumine, püüe jääda kõigis probleemides neutraalseks või püüe maha suruda eriarvamuste võimalused. Strateegia sobib tühiste konfliktide puhul, kõrgelekruvitud emotsioonide jahutamiseks või juhul, kui teise osapoole
annaabi.ee 
