Kooli saabudes oli ta maalt tulnud naiivne koolipoiss ja jäi oma teadmistele kindlaks ning tahtis neid ka teistele edasi anda, kuid teose lõpu poole sai ta aru, et vahel on lihtsam kellegi ees asjadega nõustuda, kui kogu aeg tõde ja õigust taga ajada. Juba alguses sai see selgeks, et tõe ja õigusega selles koolis asju ajada ei saa. Kui juba õppejõud valetavad ning keerutavad, siis on ka väga raske õpilastel kuskilt eeskuju võtta normaalseks ellusuhtumiseks. Kindlasti ei saa kõik õpetajad kõikidest õpilastest inimesi teha, aga siiski arvan, et valetamise ja susserdamisega ei ole see üldse võimalik. Teoseski oli näha, kuidas Indrek hakkas lõpuks Mauruse sarnaseks muutuma. Samamoodi on ka tänapäeval, õpetajatega, kes käivad koolis tööl selleks, et oma jutt, mis paberilehel kirjas maha lugeda ning siis linnuke kirja saada ja hakata rõõmsalt oma palka ootama on väga raske õppida.
et lapse isetegemise rõõm ei kaoks. On tähtis, et lapsele antaks piisavalt aega õppida näiteks ennast riidesse panema, isegi kui see toiming võtab ilma täiskasvanu abita rohkem aega.Väiksena saadud enesehinnangule ehitatakse kõik edasine. Asjadega hakkamasaamise tunne on hea alus, millel edaspidi seista. Koheldes oma lapsi rõõmsal meelel ja õpetades neid end raskustest läbi võitlema, anname neile ka võimaluse positiivseks ellusuhtumiseks. Õnnelikud ja eneseteadlikud lapsed Lapsele on turvatundeks vaja ettearvatust: tal on vaja teada, mis edasi tuleb ja mida see endast kujutab. Oluline on teatud ajaperioodi hõlmav stabiilsus ja et olud ei muutuks pidevalt. Laps vajab täiskasvanuid, kes teda kuulaksid ja tema eest hoolitseksid. Argipäev peab olema mõistetav, käsitletav ja mõttekas. Õnnelikud lapsed on need, kelle enesetunne on hea, kes on avatud, sisemiselt rõõmsad, sõbralikud ja rahulikud
võtab ilma täiskasvanu abita rohkem aega. Lapsele on oluline teada, et ta tuleb igapäevaste asjadega ise toime. Kinnitades seda teadmist, tugevdame tema enesehinnangut. Väiksena saadud enesehinnangule ehitatakse kõik edasine, Asjadega hakkamasaamise tunne on hea alus, millel edaspidi seista. Nii tekib lapse kasvatamiseks ja arenemiseks positiivne spiraal. Koheldes oma lapsi rõõmsal meelel ja õpetades neid end raskustest läbi võitlema, anname neile ka võimaluse positiivseks ellusuhtumiseks. 2.3 Õnnelikud ja eneseteadlikud lapsed Lapsele on turvatundeks vaja ettearvatust: tal on vaja teada, mis edasi tuleb ja mida see endast kujutab. Oluline on teatud ajaperioodi hõlmav stabiilsus ja et olud ei muutuks pidevalt. Muidugi peavad ka lapse põhivajadused olema täidetud. Laps vajab täiskasvanuid, kes teda kuulaksid ja tema eest hoolitseksid. Argipäev peab olema mõistetav, käsitletav ja mõttekas.
meelelahutuseks. Pereelu seisukohast väärtustatakse pigem laste suunamist loovtegevustesse, füüsilist aktiivsust ja koos veedetud aega (nn kvaliteetaeg). Telerivaatamist peetakse pigem aja raiskamiseks nii laste kui täiskasvanute kontekstis. Teadliku kasvatuse domineerimise kasuks räägib ka mitmes intervjuus mainitud tervisliku toitumise aspekt, mida võib samuti lugeda tavapärasemast informeeritumaks ellusuhtumiseks. Kõrvutades seda asjaolu faktiga, et lapsevanemad on ka ise kriitilised telemeedia tarbijad ning lähtuvad isiklikes valikutes ennekõike saate sisust, võib öelda, et intervjueeritutele on iseloomulik läbimõeldud lähenemine pereelule tervikuna. Seda kinnitab ka alternatiivsete tegevuste väärtustamine. (Oja, 2011.) 10. KAS SAAME ÖELDA, ET TV MÕJU ON AINULT HALB? Televisiooni potentsiaalse hariva mõju üle on arutletud palju. Väidetavalt ei saa
annaabi.ee 
