1993 Lugano keskkonnakaitse tsiviilvastutuse konventsioon 1979 Berni Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon. Sätestab kaitsekategooriad ja liigid mis sinna kuuluvad. VALITSUSVÄLISED Väga oluline roll. Maailma Looduskaitse Liit (IUCN), loodi 48, kuuluvad nii organisatsioonid, sh riiklikud, kui üksikisikud. Tegeleb keskkonnainfo kogumisega, meetmete kavandamisega ja hariduse edendamisega. Maailma looduse Fond (WWF) loodi 1961. Pearõhk keskkonnaõiguse ellurakendamisele. Alustanud olulisi kohtuasju. Greenpeace loodi 1971, teguseb rohkem kui 40 riigis, pea 3 milj liiget, ainult üksikisikud. Tuntud radikaalsete aktsioonidega, algatanud mitmeid kohtuasju. V KESKKONNAÕIGUSE MEETODID: KESKKONNARISKDE KONTROLLIMISE VAHENDID. Põhitähelepanu keskkonnakahju ennetamisel. Vajadus kooskõlastada keskkonna huvid poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete huvidega. Keskkonnaregulatsiooni esemeks võivad olla tooted, saasteained, tööstuslikud tehnoloogiad või
sobivust töö- ja kutsealaseks rehabilitatsiooniks. Karjäärinõustamine, tööturukoolitus, tööpraktika, tööharjutus, avalik töö. Lisaks veel eriteenused puudega inimestele tööruumide kohandamine, abivahendi tasuta kasutada andmine, töötamine tugi-isikuga, abi töö intervjuul, puhkuselisa 7päeva. 5. Millised teenused võivad täiendavalt olla vajalikud? 6. Mis aitaks kaasa töö- ja kutsealase rehabilitatsiooni tegelikule ellurakendamisele? Inimeste enda suurem motiveeritus ning info jagamine neile. Tööandjate informeerimine ja motiveerimine. Töötukassa meetmete paindlikum rakendamine. 7. Muud mõtted töö- ja kutsealase rehabilitatsiooni osas: 86 4. REHABILITATSIOONITEENUSE VALDKONDA REGULEERIV SEADUSANDLUS Rehabilitatsiooniteenuse valdkonda reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Järgnevalt on
ja muude metsahüvede kasutamise suurendamise. Metsade tootlikkust on võimalik tõsta alljärgnevate abinõude kaudu: 1) metsade koosseisu ja seisundi parandamine; 2) metsade taastamise kiirendamine; 3) metsa looduslike kasvutingimuste parandamine; 4) metsa ratsionaalne kasutamine. Kvartalivõrk. Metsamasiivid jaotatakse sihtide abil väiksemateks osadeks - kvartaliteks. Kvartaliteks jaotamine soodustab geodeetilisi ja takseertöid metsas, aitab kaasa metsamajanduse abinõude ellurakendamisele ja loob paremad tingimused võitluseks metsatulekahjudega ning tingimused transpordiks. Metsamassiivid jaotatakse kvartaliteks kolmel põhimõttel: 1) kunstlik jaotus; 2) looduslik jaotus; 3) segajaotus. Kunstlik jaotus on otstarbekas tasase maa korral. Kvartalid kujunevad selliselt ühtlase suurusega, tavaliselt ristküliku või ruudukujulised. Tekkiv võrgustik on lihtne ja loogiline, soodustades majandustegevust, liikumist ja orienteerumist metsas. Looduslik
1) romaani- germaani areaal ( liidab mandri-Euroopa ühte, v.a. Põhjamaad); 2) common law süsteemi riigid; 3) Põhjamaad. Riikliku teooria mõjusfääris on käsitletud kohalikku omavalitsust riigi üldhalde ühe eriliigi ja -vormina ning rahvuslikud "mudelid" teevad põhipanuse riigi ning kohaliku võimu võimalikult selgele piiritlemisele (tööjaotusele riigi üldhalde hüvanguks) ja eeskätt riigi sisemise täitevfunktsiooni ellurakendamisele omavalitsuste poolt. Kogukondliku teooria mõjusfääris on rahvuslike mudelite raames olnud aegade vältel küllalt suur rõhk kohalike omavalitsuste poliitilisel rollil, ehkki halduspädevus võib olla üsna kasin.Põhjamaad erinevad teistest "mudelitest" eeskätt sotsiaalselt turvalise heaoluühiskonna loomise eesmärgi seadmisega, kus omavalitsustel selles eriti oluline roll ( "mudeli" põhikandjad on Rootsi ja Taani).
annaabi.ee 
