Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Kõik noored ja entusiastlikud elluastujad püüdlevad õnneliku ja naudinguterohke elu poole. Iga üks valib eesmärgini jõudmiseks oma tee ja langetab ise otsuseid. Tänapäeva tarbimisühiskonnas elavate noorte kõrgeimaks sihiks on tihti jõukus ja kõrge positsioon tööpostil. Tihti juhtub, et seetõttu jäävad tõelised väärtused välisele hiilgusele suunatud elulaadi varju. Inimene areneb terve elu jooksul. Freudi määratluse järgi on areng alateadvuses pesitseva
formaalharidussüsteemi kõrvale just kui teist haridussüsteemi, olen ise tähele pannud, et formaalharidussüsteem just kui valmistaks praegusel hetkel ette tublisid ühiskonnatarbijaid industriaalühiskonda, kuid aastate jooksul on ühiskonna ootused tublisti muutunud noorte elluastujate suhtes, seega peabki mängu tulema kohaliku omavalitsuse spetsialist, kes pakub noortele arendavaid tegevusi mitteformaalse hariduse raames, et noored elluastujad oleksid ette valmistatud ühiskonna jaoks. Tänapäeva ühuskond vajab noori, kes oleksid avatud isemõtlejad ja ettevõtliku ellusuhtumisega, et nad suudaksid adapteeruda ühiskonnamuutustega ja luua endale ise töökoht. Kindlasti ma ei väida seda, et formaalharidussüsteem rikub noori ja alamakstud noorsootöötajad peavad meie noorte tulevikku päästma. Pean formaalharidust tähtsaks, kuid leian, et seda peab kaasajastama vastavalt ühiskonnamuutustele ja seega on eriti tähtis
puudus nii ühtse erialase terminoloogia määratlus sotsiaalhoolekandes kui ka asutuste nimetused (hooldekodu-vanadekodu-invaliididekodu jms) vahetusid pidevalt. Uuringutest selgub, et Eesti KOV puuduvad selged ja pikaajalised meetmed munitsipaaleluasemete pakkumiseks ja haldamiseks vähekindlustatud peredele jt sotsiaalse riskirühma kuuluvatele isikuteringile. Mõnedest uuringutest võib välja lugeda, et noored pered ja elluastujad noored ei saa endale kõrge üürimäära tõttu eluaset lubada. Antud juht pole väike määraja Eesti rahva iibepoliitikas, kuna ülerahvastatud mitme põlvkonnaga pere pole eestlasele kultuurinorm. Lisaks tingib ülerahvastatus eluasemel kasvavatele lastele mitte kõige-sobivama arenguks vajaliku keskkonna ning sellised elamistingimused pole tegelikult inimväärsed ühelegi Euroopa Liidu kodanikule (sry, väike iroonia). 15. Majanduslikud ja sotsiaalsed meetmed
Noored on omaks võtnud globaalsema teadvuse, arvutisuhtluse, kuid samas ka suhtluse väikestes omaringides. 25 Seega: just praegu on vanuseline keelekihistumine eesti keeles suurem kui kunagi varem. See nõuaks kiiret uurimist. Teiseks, intuitiivselt võib väita, et ka noorte seas on toimunud esiteks kihistumine edasipüüdlikeks ja luuseriteks ja samas, praeguse aja nö elluastujad erinevad tugevalt nendest, kes moodustasid pintsaklipslaste põlvkonna, ehk ühiskonnas edasipüüdlike noorte põlvkonna. Viimaste aastate noored paistavad enam orienteeritud hedonistlikele väärtustele ja mitte kõrgele positsioonile ühiskonnas. Need kihistumised on väga sarnased sellega, mida on uuritud läänemaailmas (vt eespool). Ka meil oleks vaja uurida, kas ja kuidas kajastub selline kihistumine keeles. Kas edule orienteeritud rühmad kasutavad nt
annaabi.ee 
