esimesena 11-aastane Inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluuto suurus ja kaugus ·Pluuto on kääbusplaneet. · Pluuto on kaugemal Ta jääb suuruselt alla isegi kõigist Päikesesüsteemi seitsmele päikesesüsteemi planeetidest (orbiidi kuule Kuule, Iole, suure elliptilisuse tõttu Europale, Ganymedesele, võib Pluuto asuda ka Kallistole, Titanusele ja Päikesele lähemal kui Neptuun). Tritonile. Avastamise lugu · Pluuto avastas 18. Veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. · Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Uurimine
alati ta tõeväärtus ('Koidutäht' ei osuta Veenusele, kui ta on kaudses kõnes.) "Arvama, et ..." <-- '...'-l osutus puudub, on ainult tähendus (osutus on kaudselt olemas, selleks ei ole tõeväärtus, vaid arvamus). Kaudse kõne puhul ei saa pärisnime üldiselt asendada teise sama objekti pärisnimega. Aga on ka teised kõrvallaused, kus sõnadel on nende tavaline osutus, aga tähenduseks ei ole mõte ega osutuseks tõeväärtus. Näiteks 'See, kes avastas planeetide orbiitide elliptilisuse, suri viletsuses.' Sel juhul tähenduseks pole mitte terviklik mõte, ja osutuseks mitte tõeväärtus, vaid Kepler. Need probleemid tulenevad keele puudulikkusest. Osutuseta näivpärisnimed on ka midagi jubedat (Frege hoiatab st : )). Neile on loogiliselt lähedased liik omadus- ja määrsõnafraase. Nende tähenduseks ei ole mõte ega osutuseks tõesväärtus. Tähenduseks on osa mõttest, iseseisev subjekt puudub. Kuna kohad ja
erinevus teiste planeetide suhtes on peale tema väiksuse ka erandlikult suur kalle Maa orbiidi suhtes. Andmeid Pluutost: · raadius: 1137 km (0, 18 Maa raadiust) · mass: 1, 4 * 1019 tonni (1/418 Maa massi) · keskmine tihedus: 2, 2 g/ cm3 (0, 4 Maa keskmist tihedust ) Kaugus ja orbiit 4 Pluuto on kaugemal kõigist Päikesesüsteemi planeetidest (orbiidi suure elliptilisuse tõttu võib Pluuto asuda ka Päikesele lähemal kui Neptuun). 5,913,520,000 km Päikesest. Pluuto keskmine kaugus Päikesest on 39,4 astronoomilist ühikut ja ühe tiiru tegemiseks kulub tal 247,7 aastat. Pluuto orbiit on väga ekstsentriline. Mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun (see on olnud nii 1979. aastast peale ja kestab kuni 1999 aastani). Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas kui suurem osa teistest planeetidest.
Triangulatsioonimeetod- geodeesias plaanilise geodeetilise alusvorgu punktide koordinaatide määramise meetod, mis seisneb selles, et maastikul kujutatakse üksteisega külgnevate kolmnurkade süsteemi ning moodetakse koikide nende kolmnurkade nurgad ja süsteemi baasjoone pikkus[ Milankovici tsüklid- kolm tsüklilist tegurit, mis mojutavad Maa kliimat ja jääaegade tekkimist. Milankovii oletuse kohaselt tuleneb jääaegade ja jäävaheaegade perioodiline vaheldumine Maa orbiidi elliptilisuse, pretsessiooni ja telje kaldenurga perioodilisest muutumisest. Projitseerimisviisid- · ortogonaalne projektsioonprojitseerimine siirdepinnale paralleelsete sirgete abil, mis on risti pohilise koordinaattasapinna (reeglina ekvaatoritasapinna) suhtes; · tsentraalne,kagnoomonilineprojektsioonradiaalne projektsioon, projitseerimiskese asub maaellipsoidi keskmes; · stereograafiline projektsioonradiaalne projektsioon, projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel;
29. Mis on materjali sinetus? Seentekkeline puidu värvuse muutus, mille värvitoon võib varieeruda kahvatusinisest mustani. 30. Milleks toimub saepalkide sortimine saeveskis? Sorteerimise eesmärgiks on valida kõige sobivamad antud saagimiskava täitmiseks kvaliteedi- ja mõõtudega palgid. Sorteeritakse veskis, kuna kaasaegne tehnoloogia mõõdab palgi diameetri tema varju järgi, ning vastavate andurite abil saadakse informatsioon läbimõõdu, pikkuse, mahu, koonilisuse ja elliptilisuse kohta. Mida rohkematesse jämedusklassidesse palgid sorteerida, seda enam suurendatakse saematerjali väljatulekut. 31. Lõppladudes tehtavad tööd? Lõikamine ja saagimine, saepalkide mõõtmine ja sorteerimine, metalli detektoriga kontrollitakse metallitükkide olemasolu puidus, koorimine, palkide mõõtmine ja kvaliteet, ladustamine 32. Milleks palke kooritakse? See võimaldab edaspidi tekkivaid jäätmeid kasutada kui pooltoodet ning töödelda
annaabi.ee 
