loodjoonega ning mille kuju ühtib ookeanide häirimatu veepinnaga. Geoid ei ole igas punktis kumer, kuna maa mass ei ole jaotunud ühtlaselt. Maa pinnalt lähtuvad loodjooned lõikuvad ühes punktis (Maa raskuskeskmes). Loodjooned ei ole sirged Maa pinna punktist Maa raskuskeskmeni. Geoid on algebraliselt keeruline kujund ja seetõttu lähendatakse seda pöördellipsoidiga, mis on lihtne kujund tasapinnale projtseerimiseks. Võimalikke sobilikke ellipsoide on palju. 9. Kaardi matemaatilised elemendid on: · Geodeediline alus · Mõõtkava · Projektsioon 10. Projektsioonide liigitamine kasutatava kiirte lähtekoha järgi, seadke vastavusse: · Kiired on omavahel paralleelsed ja risti projektsioonitasapinnaga ortogonaalsed · Kiired lähtuvad Maa vastasküljelt stereograafilised · Kiirte lähtekoht Maa keskmes tsentraalsed Test number 3 1
loodjoonega ning mille kuju ühtib ookeanide häirimatu veepinnaga. Geoid ei ole igas punktis kumer, kuna maa mass ei ole jaotunud ühtlaselt. Maa pinnalt lähtuvad loodjooned lõikuvad ühes punktis (Maa raskuskeskmes). Loodjooned ei ole sirged Maa pinna punktist Maa raskuskeskmeni. Geoid on algebraliselt keeruline kujund ja seetõttu lähendatakse seda pöördellipsoidiga, mis on lihtne kujund tasapinnale projtseerimiseks. Võimalikke sobilikke ellipsoide on palju. 9. Kaardi matemaatilised elemendid on: · Geodeediline alus · Mõõtkava · Projektsioon 10. Projektsioonide liigitamine kasutatava kiirte lähtekoha järgi, seadke vastavusse: · Kiired on omavahel paralleelsed ja risti projektsioonitasapinnaga ortogonaalsed · Kiired lähtuvad Maa vastasküljelt stereograafilised · Kiirte lähtekoht Maa keskmes tsentraalsed Test number 3 1
matemaatilise mudeli – ellipsoidiga. Ellipsoid * Asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli – ellipsoidiga. * Täpsemalt pöördellipsoidiga - st, et analoogselt maakerale pöörleb ellips ümber oma telje. * Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Aegade jooksul on saadud Maa mõõtudeks erinevtulemused, mistõttu on käibel palju ellipsoide. Põhjus on selles, et ellipsoid on küll Maa üldise kujuga kõige paremini sobiv korrapärane kuju, kuid ei pruugi ühe riigi kartograafilisteks ja geodeetilisteks töödeks olla kõige parem. Lisaks ei ole kõiki paberkaarte võimalik ümber teha, kui ellipsoidi mõõtusid täpsustatakse. Ülemaailmse ellipsoidi kasutuselevõttu soodustas GPS, globaalne punkti asukoha määramise süsteem satelliitide abil, 1980 aastate alguses. Ellipsoidi iseloomustatakse pikema ja lühema poolteljega
see toob kaasa muudatused geograafiliste koordinaatide väärtuses. Geoidi andmeid ei muudeta segaduste vältimiseks siiski eriti tihti (umbes kord kümnendis on juba üsna sage). Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Aegade jooksul on saadud maa mõõtudeks erinevad tulemused, mistõttu on käibel palju ellipsoide. Põhjus on selles, et ellipsoid on küll Maa üldise kujuga kõige paremini sobiv korrapärane kuju, kuid ei pruugi ühe riigi kartograafilisteks ja geodeetilisteks töödeks olla kõige parem. Lisaks ei ole kõiki paberkaarte võimalik ümber teha, kui ellipsoidi mõõtusid täpsustatakse. Ülemaailmse ellipsoidi kasutuselevõttu soodustas GPS, globaalne punkti asukoha määramise süsteem satelliitide abil, 1980 aastate alguses.
alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 28. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: käe luud jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust. Proksimaalses reas asetsevad lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kolm esimest moodustavad ellipsoide. Distaalse rea moodustavad trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu. Randmeluud ei asetse ühes tasapinnas. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 29. Nimeta käe piirkonna luudevahelised liigesed ja võimalikud liigutused: