nimetatakse postmodernistlikuks.Mõiste ,,postmodernism'' võeti kasutusele 1980. aastate algul. Postmodernism on elulaad, mis peegeldub kultuuris, kirjanduses ja kunstis. Taustaks on ühiskondlikud muutused, globaliseerumine nii majanduses kui ka kultuuris. Kui 20. saj I poolel, arvati ühiskond olevat juhitav ning usuti tuleviku planeerimise võimalikusse, siis sajandi II pool näitas, et ettearvamatus maailmas tuleb toetuda omavalikutele ja otsingutele. Varasemat autoriteetsust ja elitaarsust ei peeta miskiks, toimub väljakujunenud tabude ja pühaduste lõhkumine. Suund progressile on asendunud suunaga tundmatusse tulevikku. Usk on kadunud, maailma tunnetamiseks võib olla üheseid vaatepunkte. Loobutakse ühesest tähistamisest ja täpsetest piiridest kõiges, nii eetikas, moes, traditsioonides kui ka kirjanduse liikides, sest tähistamine osutub suutmatuks. Maailm ei ole avastatav ega korrastamisele alluv.Maailm on määratlematu ja osaduslik.
Avatäidetena võeti kasutusele algselt puitraamiga aknad ja ukse, kuid kahjuks on enamus praeguseks hävinud. Välisseinaviimistluses on kasutatud terrasiitkrohvi. Postmodernism 1970. aastate omalaadsest puntrasolekust leiti väljapääs postmodernismi kujul. Stiililine kirevus, tolerantsus erinevate mineviku- ja tulevikutõlgenduste suhtes ning teoreetiliste püüdlustega haakuv kujundiloome sobis kenasti küpsust, aga ka elitaarsust ihkavatele disaineritele ja vastas samal ajal muutunud tööstusmaastikule, mis juhindus päev-päevalt aina enam suuremat paindlikkust ja kiiremat muutumist nõudva tarbija soovidest. Venna maja Meriväljal Ida tee 50 asuv arhitekti vennale kavandatud maja on Eesti sõjajärgses arhitektuuriloos üks verstaposte, mis on seotud Tallinna Kooli arhitektide tegevusega. Maja projekteeriti aastal 1975 ja valmis aastal 1985
saj esmapoolel, tingituna sotsiaalsetest muutustest. Tehnika suurendas inimese vaba aega, aga ka üksindust/võõrandumist. Modernismi maailmatunnetus on individuaalne, oluline on üksikisik. Valdavalt ollakse eitajad (möödunu suhtes iroonilised). Tegelane on maailmaga valulises suhtes, ta on üksi, ängistuses ja ebakindel. Modernistlik romaan peegeldab ajastu üldist tõe kriisi (teadasaamise võimatus), kasutab teadvuse voolu, sisaldab keelemängu ja elitaarsust (autor ei huvitu, kas lugeja mõistab). Postmodernistlik romaan on modernismi jätk kui ka eitus. Postmodernism minetas ängi ja maailmavalu, et nautida maailma kirevust. Postmodernism arvestab tavaliselt lugejaga, teosed on mitmekihilised ja mitmeti loetavad. Subjektikesksus on taandunud (ei puurita inimhingedesse) ja rõhutatud on tegevustikku. Teised žanrid. Novell on proosa lühivorm, mis keskendub peamisele (piiratud detailirohkus, tegelaste arv ja nende areng)
3. kuidas atleedid tulevad toime spordis, kui nad on vaesetest perekondadest, väheste õigustega ja on kasumi taotlemise tõttu juhuslikult sattunud passiivse ohvri rolli (võit maksab kõik spordisüsteem); 4. kuidas inimesed jõupositsioonilt kontrollivad spordis osalemist, kus peamiseks eesmärgiks on raha teenimine ja oma isiklike huvide kaitsmine. Konflikti teooria rõhutab elitaarsust, spordiprogrammid on reprssiivselt organiseeritud ja autoritaarsed, militaarse stiiliga treenerid "toodavad" sportlasi, kes on sõnakuulelikud, poliitiliselt konservatiivsed ja õigustavad vägivalda oma 44 eesmärkide saavutamiseks, selleks et tõestada oma jõudu ühiskonnas. Nendes uuringutes samuti vaadeldakse, kas spordis osalemine on lõppenud peamiselt
annaabi.ee 
