võimalust midagi muuta ning seda plaani ei teostatud. Üldiselt oli Timo selline mees, kes ei löönud kunagi kõhklema millegi ees, tähtis oli olla selles aus. Timoga samas aadliseisuses olev õemees Peeter oli talle aga hoopis vastand. Peeter jälgis väga täpselt ettekirjutisi ning oli truu keisrile. Kuna Timo otsustas abielluda talutüdrukuga siis keelas Peeter oma naisel Elisabethil nende perega suhtlemise. Kõik mida Timo tegi oli Peetrile vastumeelt. Keiser andis Peetrile korralduse Timo järgi valvata. Tal olid Timo elukoha kõik võtmed, isegi kirjutuslaua, tänu millele oli tal kontroll isegi selle üle mida naisevend kirja pani. Peeter tundis end väga tähtsana, ei kujutanud ennast Timo olukorras ettegi. Peetrit ja Timo võib võrrelda, kui halba ja head. Mõlemad hoidsid kinni oma uskumustest
,,Daamide Õnn" Seljas vanad mustad leinarõivad isa matuste ajast, saabus kahekümne aastane Denise koos oma kahe venna, viieaastase Pépé ja kuuteistkümneaastase Jeaniga, imeilusasse ja suurde Pariisi. Nad saabusid onu Baudu juurde, kes omas kauplust nimega ,,Vana Elbeuf". Härra Baudul ja tema naisel Elisabethil oli tütar Geneviève, kes pidavat abielluma kevadel poeselli Colombaniga. Ärri tööle asumise hetkest peale arvestas noormees seda abielu. Kindel veendumus, et ta Geneviève`i saab, hajutas igasuguse ihaluse tütarlapse vastu. Ka neiu oli harjunud noormeest armastama. Lepiti kokku, et Jean asub homsest õpipoisina tööle oma uue peremehe juurde. Pépél aga oleks hea ühe vana daami juures, kes võttis väikesi lapsi pansioni peale.
harmooniumil. Martini soov oli saada kutseliseks muusikuks, aga sellele sai takistuseks lapsepõlves põetud sarlakid, mis halvendasid tema kõrvakuulmist. Kõige meeldejäävam lapsepõlvesõber oli Elisabethil jaamaülem Fjodorovi tütar Zenja ja postmeister Veermanni tütar Erika. Zenjaga koos mängides omandas Betti vene ja Erikaga saksa keele alged. Lugema õppis Betti venna Martini kõrval juba üsna noorelt. Esimesed iseseisvalt loetud raamatud olid vendade Grimmide muinasjutud ning Kaval-Antsu ja Vanapagana lood
Tegevus jätkus, kuid seda täitis muusika või pantomiim vms. Kloun oli äärmiselt tähtis. Tohutul hulgal oli remarke. Tegevuskohtade vahetumine oli märgatav. Kui stseen, siis tegevuskoht ei pidanud muutuma. Näidenditekstid ise annavad oma ajastu kohta palju infot. Hamlet on eriti silmapaistev. Teatrisituatsioon tulevad rändnäitlejad, kõik on autentne, võib ammutata intonatsiooni tolle aja teatri kohta. Lapstrupid. Elisabethil seadus hulkurluse vastu. Poistekoorid hakkasid varsti esitama samu näidendeid, mis ei olnud kaugelti laste jaoks ja mida etendati teatrites (Shakespeare'i näidendid). Avalikud teatrid jäid enam-vähem tühjaks, kõik tormasid vaatama laste etendusi. Tihti oli nii, et naiste osi mängisid 40-aastased habetunud mehed, poisikesed mängisid neid osi paremalt ja peenemalt. Laste esitused muutusid buumiks, nähtuse nimi oli Londoni teatrite sõda. Trupid rändasid, et leida teenistust
Ta uskus end olevat sõnumitooja, kes kuulutab ette messia saabumist. Ristija Johannes hakkas inimesi ristima Jordani jões. Ristitavate vette kastmine sümboliseeris uuestisündi. Ristiusu õpetuse järgi oli ta Kristuse eelkäija, kelle ülesandeks oli rahvast ette valmistada Kristuse tulekuks. Herodes Antipas lasi Ristija Johannese hukata. Ristija Johannese atribuutika: lambatall, loomanahast tuunika, pilliroost rist, ristimisnõu, meekärg Elisabeth preester Sakaria naine. Elisabethil ei olnud lapsi. Aga oma rõõmuks sai ta vanas eas Ristija Johannese emaks. Jeesuse ema Maarja oli Elisabethi sugulane ja külastas teda enne laste sündi. Elisabeth taipas kohe, et Maarja laps oli kauaoodatud "Issand" Sakarias preester, Elisabethi abikaasa ja Ristija Johannese isa. Ta täitis Jeruusalemmas templis ülesandeid, kui ingel ütles talle, et ta saab poja, kes hakkab valmistama inimesi Messia tulemiseks. Kuna Sakarias ei uskunud inglit, jäi ta tummaks kuni Johannese sünnini
annaabi.ee 
