sagedused tänu üksnes väheste isendite allesjäämisele oluliselt muutunud, võrreldes algpopulatsiooniga. 384. Rajajaefekt: emapopulatsioonist irdunud isendite grupp paneb aluse uue populatsiooni tekkele, geneetiline struktuur on oluliselt erinev 385. Pöidlaküüdiefekt: eeldatavast kõrgem esinemissagedus, erinevatele geenide erinevatele alleelidele rakenduv selektiivne surve on erinev, siis nende geenide aheldumise korral ei pruugi üksik kahjulik alleel üldsegi populatsioonist elimineeruda, nt tsüstilise fibroosi korral püsib CF-alleel valge rassi poplatsioonides heterosügootses olekus palju sagedamini, kui saab teoreetiliselt eeldada 386. Populatsiooni efektiivne suurus: järglaste andmisel saab populatsiooni jaotada ristumispaarideks, kus järglastel toimub alleelide lahknemine sõltuvalt vanemate genotüüpide kombinatsioonist, kui populatsioon on väike võivad avalduda geneetilise struktuuri muutused ilma loodusliku valiku surveta, puhtalt statistilisest valimireast 387
· Eksospoorid o Moodustuvad vegetatiivsest rakust nöördumise teel o Esinevad punguvatel bakteritel o On termoresistentsed Mikroorganismi paljunemine · Enamik baktereid paljuneb pooldumise teel · Tekkivad tütarrakud on identsed · Enne poolnudmist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk saab sellest koopia · Plasmiidid võivad jaguneda ebavõrdselt, ja kui puudub selektatiivne press võivad osad plamiidid kergesti elimineeruda · Üldiselt toimub pooldumine ühes tasapinnas (va kokid) · Pooldumine võib toimuda: o Nöördumise teel o Ristvaheseina sissesopistumise teel · Osadel bakteritel toimub ebavõrdne jagunemine o Mütseeli teel o Mütseeli rudimentide lagunemise teel o Niitide osadeks jagunemine o Sünnitajabakter o Goniidide abil paljunemine (tsüanobakteritel)
difusiooni rakkudeni. Mikroorganismide paljunemine ja kasv. · Enamik baktereid paljuneb pooldumise teel. · Tekkivad tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed. · Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbi tütarrakk saa sellest koopia. · Plasmiidid võivad jaguneda tütarrakkude vahel ebavõrdselt ja kui ei ole peal selektiivset pressi, siis võib plasmiid osadest rakkudest kergesti elimineeruda. Pooldumine võib toimuda sissesopistumise (näiteks E. coli) teel Pooldumine võib toimuda ka ristvaheseina sissekasvamise teel (näiteks B. subtilis). Rakkude jagunemise alustamiseks on vajalik valk FtsZ, mida on leitud nii bakteritel kui ka arhedel, aga näiteks ka taimede kloroplastides. FtsZ (filamentous temperature sensitive) valk on eukarüootide tubuliiniga homoloogne valk (ürgne tubuliin?), mis rakkude jagunemisel moodustab algul
ja paljunema. 95. Bakterite paljunemine, selle viisid. Enamik baktereid paljuneb pooldumise teel. Tekkivad tütarrakud on ühesugused ja geneetiliselt identsed. Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk saab ühe koopia. Plasmiidid võivad jaguneda tütarrakkude vahel ebavõrdselt ja kui ei ole peal selektiivset pressi, siis võib plasmiid rakkudest kergesti elimineeruda. Pooldumine võib toimuda sissesopistumise või ristvaheseina sissekasvamise teel. Jagunemise alustamiseks on vajalik valk FtsZ ta moodustab rõnga jagunemiskoha ümber ja see rõngas tõmbub hiljem kokku, aidates tütarrakkudel eralduda. Niitjad bakterid saavad paljuneda niitide jagunemisel osadeks. Nad paljunevad goniidide abil. Goniidid moodustuvad niidi tipmiste rakkude jagunemisel ja omavad vibureid.
Küünalnõu on kinnine anum, kuhu pannakse põlema küünal, mis kasutab ära kogu hapniku ja siis kustub. Bakterite paljunemine, selle viisid. Enamik baktereid paljuneb pooldumise teel. Tekkivad tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed. Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk saab sellest koopia. Plasmiidid võivad jaguneda tütarrakkude vahel ebavõrdselt ja kui ei ole peal selektiivset pressi, siis võib plasmiid osadest rakkudest kergesti elimineeruda. Mõned bakterid paljunevad ka pungumise teel (Hyphomicrobium, Rhodomicrobium, Ancalomicrobium). Pung moodustub kas otse emarakule või hüüfi tippu. Pungumisel eraldub pung alati emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud. Ka pärmid paljunevad pungumise teel. Aga on ka nöörduvaid pärme(fission yeasts), nagu Schizosaccharomyces pombe. Bakteritel tuntakse aga ka keerulisemat paljunemist. Niitjad tsüanobakterid ja Thiothrix,
Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena. Bakterite paljunemine, selle viisid o Pooldumine enamik baktereid paljuneb pooldumise teel. Tekkivad tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed. Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist. Plasmiidid võivad jaguneda tütarrakkude vahel ebavõrdselt ja kui ei ole peal selektiivset pressi, siis võib plasmiid rakkudest kergesti elimineeruda o Tubuliinidega o Goniididega(liikumisvõimelised paljunemisrakud) (niitjad bakterid Thiothrix, Leucothrix, Sphaerotilus ja Caryophanon)Goniidid moodustuvad niidi tipmiste rakkude jagunemisel ja omavad vibureid.Aktinomütseedid saavad paljuneda nii hüüfitükikestega kui ka õhumütseelil moodustuvate arvukate koniididega. Koniidid on kerged, hüdrofoobse pinnaga ja levivad hõlbsalt tuulega.
täiesti null ning selektiivne surve s väärtus üks. Selektiivse surve väärtus varieerub erinevate genotüüpide puhul nullist üheni. Mida tugevam on selektiivne surve teatava alleelse kombinatsiooniga genotüübi suhtes, seda kiiremini kaob kahjulik alleel populatsioonist. Kuna erinevate geenide erinevatele alleelidele on neile rakenduv selektiivne surve erinev, siis nende geenide aheldumise korral ei pruugi kahjulik alleel populatsioonist elimineeruda. Seda on kirjeldatud näiteks tsüstilise fibroosi korral, kus teatav alleel püsib kaukasoidses populatsioonis heterosügootses olekus kõrgema sagedusega, kui seda eeldati. Eeldatavast kõrgemat sagedust aitab selgitada nn. "pöidlaküüdi efekt" ("hitch hiker effect"), mille alusel on vastav alleel tugevalt aheldunud teise geeni alleeliga, millel on ülejäänute suhtes selektiivsed eelised. 9.5. Loodusliku valiku kaks vormid ja viisid
51 BAKTERITE KASV, PALJUNEMINE JA ARENGUTSÜKLID Enamus baktereid paljuneb pooldumise teel, tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed (replikatsioonivead võivad siiski olla olemas). Enne pooldumist on kromosoomi replikatsioon, kumbki tütarrakk saab kromosoomist koopia. Plasmiidid võivad jaguneda ebavõrdselt; kui ei ole selektiivset survet, siis plasmiid võib rakust elimineeruda. Pooldumise viisid: sissesopistumine (E. coli) või ristvaheseina sissekasvamine (B. subtilis). FtsZ valk- homoloogne eukarüootide tubuliiniga (ürgne tubuliin?), jagunemisel moodustub rõnga jagunemiskoha ümber ja hiljem tõmbub kokku. FtsZ moodustub kui replikatsioon on juba toimunud, paigutub nii, et kumbki rakk saaks kindlasti ühe kromosoomikoopia. Arvatakse, et rõngale saavad seostuda ka teised raku jagunemises vajalikud valgud. Sporogeneesil tekib samasugune FtsZ rõngas
annaabi.ee 
