pikaajalised traditsioonid, mis kõrvalseisjale võivad tunduda jaburad, kuid mis loovad koolis erilise õhkkonna ning seovad koolikaaslased ja kooli kogu eluks" 4. ,,Valdavalt arvatakse, et süvaõppega koolide investeeringud tulevad nn tavakoolide arvelt ning neid eelistatakse teistele koolideletegelikult on paljud investeeringud saanud teoks tänu MTÜ-dele ja oma kooli hindavatele vilistlastele." 5. ,,Paljud haridusametnikud ning visionäärid on soovitanud nn eliitkoole laiendada ning võtta vastu rohkem õppureidesmapilgul suurepärane idee, mis vähendaks nurinat "väheste väljavalitute" üle. Kurb tõsiasi, on aga see, et nn eliitkoolid kannatavad juba aastaid ülerahvastatuse all ega peaks suuremale rahvamassile vastu." 6. ,,Minu jaoks üks segadusttekitavamaid nn eliitkoolide vastaste argumente on kooli kaugus kodust. Tänapäevaste transpordivõimalustega jõuavad ka kaugemal
Küsimusi tekib erinevaid: millisesse kooli panna laps? Milline kool on kõige parem? jne. Mille järgi valivad lapsevanemad kooli? Kindlasti on esikohal järeltulija huvid. Tähtsaks peetakse ka kooli mainet, asukohta, lähedust kodule (mõeldes sellele, et laps saaks hommikul kauem magada). Kooli valides tuleks lähtuda pikemast perspektiivist, mitte pelgalt emotsioonidest. Igal koolil on omad head ja vead. Samas, igas heas koolis (ei mõtle ainult eliitkoole vaid ka maakoole) omandab laps vajalike koolitarkusi, kui tal endal on huvi õppida ja areneda. Kooli valides on vanema ülesandeks tutvuda kooliga, ruumidega, sööklaga, võimlaga jms. Tutvuda tuleks kindlasti ka õppealajuhatajaga, võimalusel ka klassijuhtajaga. Mõelda tasuks kindlasti sellele, et ei ole olemas ideaalkooli, kuid hea kool võib pakkuda lapsele ideaalilähedast õpikeskkonda. (Ots, 2008, 55-58) KOKKUVÕTE
Ja kui tal midagi õnnestub, vajab ta kiitust. Heast sõnast ja kodusoojusest saab alguse lapse ande areng. Tihti juhtub nii, tänu oma andekusele tehakse õpetaja ülesanded ära tunduvalt kiiremini teistest, ülejäänus aja laps igavleb ja võib hakata segama hoopiski teisi. Õpetaja kes teab, et tal on klassis selliseid lapsi võiks olla ettevalmistanud neile lisa ülesandeid. Vanemad aga paeks igati toetama oma last. Tihti soovitakse andekatele lastele aga eliitkoole või koduõpet, mõned koolid aga lubavad neil külastada ülikooli loenguid. KOKKUVÕTTE Iga laps on vanema jaoks õnn, andekaid aga peetakse õnnistuseks, tihti aga ei teata kui andekusega ei tegeleta siis võib sellest kasvada suur mure koht. Kiitmine, innustamine ja toetamine nii pere kui ja kooliõpetaja poolt on väga oluline. Kuid ei tohi liiga ka survestada, mis võib esile kutsuda aga hoopiski protesti mille tagajärjel võivad tekkida käitumisraskused
(Criticisms....). Montessori hariduse puudusena toob avalikus välja just selle idealistlikke vaateid, mitte pragmaatilist loomust, mis ei sobi kuidagi ,,päris" maailma. Samuti taunitakse Maria Montessori arvamust, et kõik, mis laps teeb, on töö ja see tõttu on raske aru saada, kust läheb töö ja mängu piir. Puuduseks loetakse Montessori koolist tulnud laste ettevalmistuse puudumise tegelemaks erinevate olukordadega, mis elus ette tulevad, neid koole võetakse sageli kui eliitkoole, kus õpivad vaid priviligeeritud lapsed. (Criticism of...). Laiem üldsuse kriitika Montessori meetodi kohta pärineb, eelkõige lapsevanematelt, põhiliselt Ameerika näitel. Paljud lapsevanemad arvavad, et Montessori koolisüteemis on lapsel liiga palju õigust teha seda, mida ta ise soovib, teine osa lapsevanemaist iseloomustavab sellist haridussüsteemi liiga jäigana, kolmandad aga kahtlevad Montessori õpetajate
annaabi.ee 
