4) JÕUD Jõuühikuks on üks njuuton/newton (1N) ning jõu tähis on F. 100 grammilisele kehale mõjub raskusjõud 1N. Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Taevakeha külgetõmbejõudu nimetatakse raskusjõuks (g). Tegur g näitab, kui suur raskusjõud mõljub antud kohas keha igale kilogrammile. Kõlgetõmbejõud ei ole iseloomulik vaid taevakehadele, teoreetiliselt on igal kehal oma raskusjõud. Laetud kehade vahel mõjuvat jõudu nimetatakse elektriliseks jõuks. Eletriline jõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrilaengutel on ka kas liiki: positiivne ja negatiivne laeng. Eri laengutega kehad tõmbuvad ja sama laenguga kehad tõukuvad. Midagi tõstes ,,võitled" sa maa külgetõmbejõu vastu, mis tõttu kulub selleks energiat. Maal on külgetõmbejõud 9,9 N, kuid me ümardame selle 10. VALEMID JA TÄHISED: F= jõud g= raskusjõud F=m×g g (Maa) = 10 N
Vastus q2= 2nC Mõiste võttis kasutusele endine füüsik ja keemik Michael Farady 1791-1867 Ta väitis et; Kõiki eletrilaenguga kehi ümbritseb elektriväli mis on tingitud nende eletrilangeust Elektrivälja tähendusesks on olla omamoodi vahelüli eletrijõu mõju edastamisel ühest eletriklaenguga kehalt teisele. *Defintisioonid: Elektrivälja nimetatakse elektri laenguga keha või osakeste ümbrust milles mõjuvad elektrijõud. See ümbrine e. Elektriväli on elektrilaenguga kehade eletriline vastastiku mõju vähendaja. Elektrivälja iseloomulikud omadused Pole vahetult inimmeeltega tajutav Levib tühjuses kiirusega mis on võrdne valguse kiirusega 300000 km/s on ulatuselt lõputu kuid nõrgeneb kiiresti on pidev ja katkematu ei sega teisi elektrivälju omab energiat Elektrivälja graafiline kujutamine Elektrivälja graafiliseks e piltlikukus kujutamiseks kasutatakse jooni mille abil saab määrata
Elektriväli Mõiste võttis kasutusele endine füüsik ja keemik Michael Farady 1791-1867 Ta väitis et; Kõiki eletrilaenguga kehi ümbritseb elektriväli mis on tingitud nende eletrilangeust Elektrivälja tähendusesks on olla omamoodi vahelüli eletrijõu mõju edastamisel ühest eletriklaenguga kehalt teisele. Defintisioonid: Elektrivälja nimetatakse elektri laenguga keha või osakeste ümbrust milles mõjuvad elektrijõud. See ümbrine e. Elektriväli on elektrilaenguga kehade eletriline vastastiku mõju vähendaja. Elektrivälja iseloomulikud omadused Pole vahetult inimmeeltega tajutav Levib tühjuses kiirusega mis on võrdne valguse kiirusega 300000 km/s on ulatuselt lõputu kuid nõrgeneb kiiresti on pidev ja katkematu ei sega teisi elektrivälju omab energiat Elektrivälja graafiline kujutamine Elektrivälja graafiliseks e piltlikukus kujutamiseks kasutatakse jooni mille abil saab määrata
Eesti vanim tegutsev filmistuudio, 1946.a. nimega Tallinna Dokumentaalja Populaarfilmide Stuudio. 1949.a kujunes sellest Filmistuudio Tallinnfilm ja 1961.a. praegu ettevõte Tallinnfilm. Stenogrammidriigikogus tähtsad protokollid, jääb alles tähtis ja täpne allikas. Seal näeb mis teid jõuti seaduseni. Telekommunikatsioon hõlmab telefon,mobiiltelef, andmeside ja raadiosidet ning võrkudes püsiühenduste loomist. Eestis algas selle ajalugu 1855, kui ehitati PeterburiTallinna eletriline telegraafliin. Praegu olulisem info interneti kaudu digimaailm (internetsõjaväe kaudu)probleem selles, et info säilitamine probleemne. Esmane kujunemine 1960a. USAs. 1983 käivitati I kommertsvõrk, aga 1993 a sai interneti kasutamine laialdasema hoo. Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871). Algas arvutite automatiseerimine.
vanim tegutsev filmistuudio, 1946.a. nimega Tallinna Dokumentaalja Populaarfilmide Stuudio. 1949.a kujunes sellest Filmistuudio Tallinnfilm ja 1961.a. praegu ettevõte Tallinnfilm. Stenogrammidriigikogus tähtsad protokollid, jääb alles tähtis ja täpne allikas. Seal näeb mis teid jõuti seaduseni. Telekommunikatsioon hõlmab telefon,mobiiltelef, andmeside ja raadiosidet ning võrkudes püsiühenduste loomist. Eestis algas selle ajalugu 1855, kui ehitati PeterburiTallinna eletriline telegraafliin. Praegu olulisem info interneti kaudu digimaailm (internetsõjaväe kaudu)probleem selles, et info säilitamine probleemne. Esmane kujunemine 1960a. USAs. 1983 käivitati I kommertsvõrk, aga 1993 a sai interneti kasutamine laialdasema hoo. Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871). Algas arvutite automatiseerimine.