haridusasutuse kui organisatsiooniga, arendada esmaõppes omandatud kutseoskusi ning pakkuda tuge kogemuste puudumisest tekkivate probleemide lahendamisel. Kutsestandard - kutsenõukogu kinnitatud dokument, mis kirjeldab tööd ja määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Lihtsustatud õppekava (LÕK) - põhikooli LÕK moodustab üldharidusliku terviku, keskendub elementaaroskuste ja elus iseseisva toimetuleku kujundamisele. Peamine erinevus on õppekava korrektsiooniline suunitlus ja lihtsustatud ainekava. Läbivad teemad - puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle. Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega.
Õpetaja sobivus tööks erinevas vanuses õpilastega. Õpilaste ootused õpetajate käitumisele. Edukaks õpetajatööks vajalikud isikuomadused. Õpetaja isiksuseomadused mängivad olulist rolli kogu õpetajatöö õnnestumises. Kõige tõsisemalt kerkib see esile tunniks vajaliku töökorra ja meeleolu loomisel. Algaja õpetaja tööedukusele võib kooliastme sobivusel olla küllaltki suur mõju. Ta peaks välja selgitama, milline roll talle kõige enam sobib: kas elementaaroskuste õpetamine, kasvatusprobleemidega tegelemine, aineõpetamine. Kõigega hakkama saada püüda pole mõtet, vaid tuleks otsustada, kas pühenduda rohkem aineõpetamisele või üleminekueas noorukite sotsialiseerimisele. Õpetaja, kes pühendub peamiselt kasvatusprobleemidele, peab olema valmis lisaks aineõpetusele aktiivselt tegelema õpilastega - leidma aega ja energiat sügavamate isiklike suhete loomiseks õpilastega, lahendama
Õpetaja sobivus tööks erinevas vanuses õpilastega. Õpilaste ootused õpetajate käitumisele. Edukaks õpetajatööks vajalikud isikuomadused. Õpetaja isiksuseomadused mängivad olulist rolli kogu õpetajatöö õnnestumises. Kõige tõsisemalt kerkib see esile tunniks vajaliku töökorra ja meeleolu loomisel. Algaja õpetaja tööedukusele võib kooliastme sobivusel olla küllaltki suur mõju. Ta peaks välja selgitama, milline roll talle kõige enam sobib: kas elementaaroskuste õpetamine, kasvatusprobleemidega tegelemine, aineõpetamine. Kõigega hakkama saada püüda pole mõtet, vaid tuleks otsustada, kas pühenduda rohkem aineõpetamisele või üleminekueas noorukite sotsialiseerimisele. Õpetaja, kes pühendub peamiselt kasvatusprobleemidele, peab olema valmis lisaks aineõpetusele aktiivselt tegelema õpilastega - leidma aega ja energiat sügavamate
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone