väiksema kokkusurutavusega pinnas, mille deformeerumisest tingitud vajumiga ei ole vaja arvestada. Arvutusvalem on sarnane eelmisega, kuid erinev on tegur f ja tihendava surve qt asemel tuleb kasutada kogusurvet q. Tegur f1 sõltub talla deformeeruva kihi suhtelisest paksusest h/B ja tegur f2 suhtelisest süvisest d/B. Vajum arvutatakse valemiga s = Bqf1f2/E Summeerimismeetod Arvutatakse elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest põhjustatud vertikaalpinge σ´pz = αqt , kus α - pingejaotustegur, mille suuruse saab tabelist (lisa lk.8), olenevalt vaadeldava punkti suhtelisest sügavusest m = 2z/B ja talla külgede suhtest n = L/B, z - vaadeldava punkti sügavus tallast; L ja B - vastavalt talla pikkus (suurem mõõt) ja laius; qt = q – dγ´d - tihendav pinge talla tasapinnas; Pinged tuleb määrata aktiivtsooni za sügavuseni
0,2-0,3 B kihi paksusest ning vee väljumise võimalusest · Löökpenetreerimine DP Sügavuse juures B-3B kihi paksus 0,4 0,6 B kihi pindadel. Suurus arvutatakse tavalise · Keerd penetreerimine WST Sügavamate kihtide korral kihi paksus ~B summeerimismeetodiga Kiirus arvutatakse · Pressiomeeterkatse PMT 2. Arvutatakse elementaarkihtide eralduspindadel ühemõõtmelise konsolidatsiooniteooria abil · Tiivikkatse FVT vundamendi koormusest põhjustatud tihendav Vajum ajahetkeks t s =U*s, kus s on lõplik vajum · Koormusplaatkatse PLT t · Dilatomeetri katse
4. VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS 4.1 RASKEMINI KOORMATUD VÄLISSEIN (SEIN TELJEL 1) Peenliiv orgaanikaga k' = 17,5 kN/m3 E = 10 MPa Möll k' = 17,8 kN/m3 E = 12 MPa Möllsavi k' = 18,3 kN/m3 E = 15 MPa Pinnasekihid on jagatud elementaarkihtideks paksusega h järgmiselt: - talla laiuse sügavuseni (B = 2,5 m) 0,2B = 0,2 · 2,5 = 0,5 m - sügavusel B kuni 3B 0,4B = 0,4 · 2,5 = 1,0 m Vundamendi koormusest põhjustatud tihendav vertikaalpinge elementaarkihtide eralduspindadel 'pz = qt kus rõhujaotustegur, mis sõltub suurustest m = 2z/B ja n = L/B z vaadeldava punkti sügavus tallast qt tihendav pinge; qt = q dd' q keskmine kogusurve vundamendi talla all d vundamendi süvis loomulikust maapinnast d' pinnase mahukaal d ulatuses Iga elementaarkihi deformatsioon 'pzi hi si = Ei
- pinged arvutatakse eeldusel, et vundamendil pole jäikust. See meetod on universaalne, kuna lubab arvutada pinnast, mille kihid on erineva kokkususrutavusega ning võtta arvesse naabervundamentide mõju. Vajumi arvutus toimub järgmiselt. 1.Pinnas jaotatakse elementaar- kihtideks, mille paksus h peaks olema: talla laiuse sügavuseni (0,2 0,3) B; sügavuse juures B 3B (0,4 0,6) B; sügavamate kihtide korral B. 2. Arvutatakse elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest põhjustatud vertikaalpinge ´pz = qt , kus - pingejaotustegur, mille suuruse saab tabelist (lisa lk.8), olenevalt vaadeldava punkti suhtelisest sügavusest m = 2z/B ja talla külgede suhtest n = L/B, z - vaadeldava punkti sügavus tallast; L ja B - vastavalt talla pikkus (suurem mõõt) ja laius; qt = q d´d - tihendav pinge talla tasapinnas; ´pz peaks arvesse võtma nii maapinnale lisatud pinase kaalu kui ka eemaldatud
p z h1 E 1 , 1 z h2 za E 2 , 2 g z h E 3 , 3 h3 Joo n is 7.3 S u m m eerim ism eetod i skeem 2. Arvutatakse elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest põhjustatud tihendav vertikaalpinge pz = pt, ( 7.7) kus - rõhujaotustegur pt = p - d d on tihendav pinge, p - keskmine kogusurve vundamendi talla all arvestades ka vee üleslükke mõju, d - vundamendi süvis looduslikust maapinnast, d pinnase mahukaal d ulatuses. Pinge ja vajumi arvutamisel võetakse arvesse ainult ehitisest tulenevat lisapinget qt
ainult vertikaalsete normaalpingete mõju arvestamisega vajumile. On inseneripraktikas enamkasutatav. Tavalise summeerimismeetodi puhul arvut pinged pinnases talla keskpunkti all. Vajumi arvutus toimub: 1-tegelikud erinevate omadustega pinnasekihid jaotatakse elementaarkihtideks, mille paksus h peaks vajaliku summeerimistäpsuse saavutamiseks olema talla laiuse sügavuseni 0,2-0,3B, sügavuse juures B kuni 3B - 0,4-0,6 B ja sügavamate kihtide korral B. 2-arvut elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest põhjustatud tihendav vertikaalpinge: ´pz=qt, kus a-rõhujaotustegur, qt=q-d´d, q- keskmine kogusurve vundamendi talla all, arvestades ka vee üleslükke mõju, d-vundamendi süvis looduslikust maapinnast, d´d pinnase mahukaal d ulatuses. Pinged arvutatakse talla keskpunkti läbival vertikaalil eeldades, et vundament ei oma jäikust ja pinnas on ühtlane elastne isotroopne poolruum.
summeerimistäpsuse saavutamiseksolema talla laiuse sügavuseni 0,2- Täiendavate teguritega võetakse arvesse vundamendi kuju, jõu Fu=(c+tan)/=c/(Hcossin)+tan/tan. 0,3 B, sügavuse juures B kuni 0,4-0,6 B ja sügavamate kihtide korral ~B. mõjumise kaldenurk vertikaalist ja maapinna ning vundamendi talla Kihi kriitilise kõrguse H saab leida otseselt tugevustingimusest: 2-arvut elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest kaldenurgad. Brinch-Hanseni meetodi puhul on Nq ja Nc jällegi =c+tan=Hcossin=c+Hcos2tan, avaldades sellest H, saame... põhjustatud tihendav vertikaalpinge: ´pz=qt, kus a-rõhujaotustegur, eelmistega sarnased. N=1,8(Nq-1)tan. Võimalik on arvesse võtta Avaldus on kehtiv, kui on suurem kui . Vastasel juhul on nõlv püsiv
annaabi.ee 
