Vahemikus (a,b) pideva funktsiooni graafik on selle vahemiku kohal pidev joon. Kui funktsioon on määratud lõigul [a,b], pidev vahemikus (a,b) ning lõigu otspunktides a ja b vastavalt paremalt ja vasakult pidev, siis öeldakse, et see funktsioon on pidev lõigul [a,b] Elementaarfunktsioonide pidevus Põhilised elementaarfunktsioonid on kõigis oma määramispiirkonna punktides pidevad. Määramispiirkonna kohal on graafikud pidevad jooned. Samas on põhilistel elementaarfunktsioonidel katkevuspunktid. Kuna elementaarfunktsioonid on saadud põhilistest elementarrfunktsioonide lõpliku arvu aritmeetiliste tehete ja liitfunktsioonide moodustamise kaudu ning nimetatud tehete puhul pidevus säilib, siis ka kõik elementaarfunktsioonid on oma määramispiirkonnas pidevad. 16.Funktsiooni absoluutsete ekstreemumite definitsioonid lõigul Kui leidub punkt x lõigul [a,b] nii, et iga teise punkti x korral samalt lõigult kehtib võrratus f(x)>f(x), siis
b.ii. Kui funktsioon on määratud lõigul [a,b], pidev vahemikus (a,b) ning lõigu otspunktides a ja b vastavalt paremalt ja vasakult pidev, siis öeldakse, et see funktsioon on pidev lõigul [a,b] c. Elementaarfunktsioonide pidevus Põhilised elementaarfunktsioonid on kõigis oma määramispiirkonna punktides pidevad. Määramispiirkonna kohal on graafikud pidevad jooned. Samas on põhilistel elementaarfunktsioonidel katkevuspunktid. Kuna elementaarfunktsioonid on saadud põhilistest elementarrfunktsioonide lõpliku arvu aritmeetiliste tehete ja liitfunktsioonide moodustamise kaudu ning nimetatud tehete puhul pidevus säilib, siis ka kõik elementaarfunktsioonid on oma määramispiirkonnas pidevad. 16. Funktsiooni absoluutsete ekstreemumite definitsioonid lõigul a. Kui leidub punkt x lõigul [a,b] nii, et iga teise punkti x korral samalt lõigult
Graafik on vahemikus (a,b) pidev joon. Kui funktsioon f on määratud lõigul [a,b], pidev vahemikus (a,b) ning lõigu otspunktides a ja b vastavalt paremalt ja vasakult pidev, siis öeldakse, et see funktsioon on pidev lõigul [a,b]. Elementaarfunktsioonide pidevus Põhilised elementaarfunktsioonid on kõigis oma määramispiirkonna punktides pidevad. Määramispiirkondade kohal on graafikud pidevad jooned. See ei tähenda, et põhilistel elementaarfunktsioonidel poleks katkevuspunkte. Kuna elementaarfunktsioonid on saadud põhilistest elementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete ja liitfunktsioonide moodustamise kaudu ning nimetatud tegevuste puhul pidevus säilib, siis on ka kõik elementaarfunktsioonid oma määramispiirkonnas pidevad. 16. Funktsiooni absoluutsete ekstreemumite definitsioonid lõigul Kui leidub punkt x1 lõigult [a,b] nii, et iga teise punkti x korral samalt lõigult kehtib
(a, b) ka otspunktides a ja b (so tervel lõigul [a, b]) peame me nõudma funktsioonilt ka parempoolset pidevust vasakpoolses otspunktis a ja vasakpoolset pidevust parempoolses otspunktis b. Elementaarfunktsioonide pidevus. Põhilised elementaarfunktsioonid on kõigis oma määramispiirkonna punktides pidevad. Seda võib näha nende funktsioonide graafikutelt (joonised 1.2, 1.4 - 1.15). Määramispiirkondade kohal on graafikud pidevad jooned. See ei tähenda muidugi, et põhilistel elementaarfunktsioonidel ei oleks katkevuspunkte. Näiteks funktisoonil y = tan x on katkevuspunktid x = /2+k, k Z, kuid need punktid asuvad v.aljaspool selle funktsiooni määramispiirkonda, so tan (/2 + k), k Z, ei ole määratud. Kuna elementaarfunktsioonid on saadud põhilistest elementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete ja liitfunktsioonide moodustamise kaudu ning nimetatud tehete puhul pidevus säilib, siis on ka kõik elementaarfunktsioonid oma määramispiirkonnas pidevad
dx 180 x Märkus 5.3 = cos = 180 180 Kõikidel põhilistel elementaarfunktsioonidel eksisteerivad tuletised ko- = cos x . gu määramispiirkonnas, välja arvatud funktsioonid y = arcsin(x), 180 Siit ka põhjus, miks trigono-