Hiphop ja elektrooniline popmuusika Pille Ülem 8.klass Muhu põhikool Hiphop 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil Sinna kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Selle juured ulatuvad rhytm and blues`i, tuntavad ka Jamaica reggae ning disko ja funk Taust Taust võib tulla heliplaadilt või plaati keerutades Tänapäeval kasutatakse ka rütmimasinat, sämplerit, süntesaatorit harvem ka naturaalpille Tehakse ka beatbox`i Räpp Tekstid räägivad linnaelust, suhetest, karjäärist, perekonnast, sõbratest ja armastusest Tekstide ülesehitusel on oluline teksti algriimil ja riimil Kriminaalset kontingenti ja selle tegemisi fetiseerivalt kirjeldav räpp on gängstaräpp
The Beatles hakkasid kasutama elrektroonilisi instrumente ning tänu sellele hakkas elektrooniline muusika maailmas levima. Tuntumad elektroonilise muusika esitajad on: Skrillex, Daft Punk, Avicii, Calvin Harris, Armin Van Buuren, Tiesto. Eesti elektroonilise muusika esitajaks on muusikatrio Cartoon. Elektroonilist muusikat tehakse rütmimasinatel, süntesaatoritel, sämpleritel ja arvutiga. Vokaal on elektrooniliselt muundatud. Sellel muusikastiilil on hüpnootilisena mõjuv rütm. Töödeldakse varem salvestatud muusikapalu ja ansambli liikmeteks on DJ-d. Elektroonilisel muusikal on mitmeid alaliike: House House-muusika sai alguse kaheksakümnendate keskel New Yorgis. House-muusikat iseloomustavad korduvad klaverikäigud, üles-alla voolav bass ning tihti ka vokaal. House- muusika võib jaotada veel väga paljudeks eri liikideks, nagu Garage, Deep House, Speed Garage. Ühendatud on nii disco, jazz, soul, funk kui ka latiinomuusika. Taktimõõt on 4/4.
Teksti ülesehituses on nii riim kui ka algriim. Lood räägivad olulistest teemadest nagu sõbrad, pere, suhted, karjäär, seksuaalsus. Populaarsemad esindajad on 2 Pac, Dr.Dre, 50 Cent, Missy Elliot ja Eestis Genka, Cool D. Elektrooniline popmuusika - Muusikat tehakse rütmimasinatel, süntesaatoritel, sämpleritel ning nüüd ka arvuti abiga. Vokaali kasutatakse elektrooniliselt muundatuna. Muusika puhul on oluline rütm, lugudel puudub kindel sõnum. Ansambli liikmeteks on DJ, kes töötleb varem salvestatud muusikapalu. House - Tekkis 1890.aastate keskpaiku. House ühendab endas disko, jazz´i, soul´i, funk´i kui ka latiinomuusika jooni. Taktimõõt on 4/4, rütmimasina basstrummiga rõhutatakse kõiki lööke. House oli esimene muusikastiil, mida sai kodust lahkumata teha. Techno - Kujunes paralleelselt house´iga. Techno muusika on tempokam, tavaliselt ilma vokaalita
...........................................................................................9 2.4 Heavy Rock................................................................................................................10 2.5 Punk Rock..................................................................................................................10 2.6 Grunge........................................................................................................................11 2.7 Soul.............................................................................................................................12 2.8 Funk............................................................................................................................12 2.9 Reggae........................................................................................................................13 2.10 Disko......................................................................................
3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13. 70-ndate aastate popmuusika (Heavy rock, lk. 23 inetllektuaalne rock, jazzrock, disco, punk, new wave) 14. 80-ndate aastate popmuusika kuni sajandivahetuseni lk. 27 (Rap, reggae, pop hause, trance, trash, speed metal) 15. Levimuusika Eestis lk. 29 16 Kasutatud kirjandus
Põhjalikumat uurimist vajavad džässmuusika levik Kesk-Eestis 1918–1945, samuti džässi ja rahvamuusika sulandumise koosmõjus sündinud “külajätsi” sisuline olemus, võimalikud erivormid ja leviku ulatus. Huvitavaks teemaks tõotab kuju- neda küsimus, kas džässmuusika mõjutusi võib leida meie süvamuusikaloomes. Käsitlemist vääriks ka kõikide sõja tõttu kodumaalt lahkunud džässmuusikute saatus. Märksõnad: džäss, džässorkestrid, džäss ja tantsumuusika, džäss ja kontsertmuusika. 5 DISSERTANDI TEEMAKOHASED PUBLIKATSIOONID I. Tiit Lauk 2008. Estonian Jazz 1918–1940 and under the Conditions of Soviet Power. “Jazz hinter dem Eisernen Vorhang”/ “Jazz behind the Iron Curtain”. Intern. jazz conference, Warsaw 26–28.09.2008. Teesid. R. Ritter (toim.). (Ilmumas sept. 2008). II. Tiit Lauk 2008. Džässmuusika Eestis 1920–1945
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
