madalsüsinikterastest (süsinikusisaldus alla 0,25%). 1 Koostas: Reppy 21.11.2012 3. Tähtsamate keevitusprotsesside kirjeldus: Kaarkeevitus kattega elektroodiga: Elektroodkeevitamine kuulub rahvusvahelise liigituse järgi ilma kaitsegaasita kaarkeevitusmeetodite rühma. Elektroodkeevitamisel kinnitatakse keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevituskaare, mille temperatuur on 5000...6000 °C, toimel elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sulavad. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad ja katte sulamisel tekkinud räbu tilgad, mis moodustavad keevisvanni pinnal sularäbu kihi. Elektroodivarda ots sulab kattest
tekivaddetailide ümbritseva õhu eest. liikumisel kettakujuliste Keevisvanni moodustamiseks kasutatakse elektoodide vahel. reljeefkontakt lisametalli. Kasutataks õhukeste materjalide, alates 0,1 sarnane punktkeevitusega mm (võrdlusena: elektroodkeevitamisel alates 1,0 põkk-keevitus mm) keevitamisel. Mehaaniise energial põhinevad keevitusmeetodid: TIG keevituse puudusteks: hõõrdkeevitamine kasutatakse autotööstuses. Protsessi suhteline aeglus ultrahelikeevitus kasutatakse ühesuguste ja erinevate Me-sulamite ning Me ja mitteME liitmiseks
servad lisamaterjali (elektrood, vardad) kasutades või ilma selleta. Sulakeevituse hulka kuuluvad kaarkeevitus, gaaskeevitus, räbukeevitus, elekterkontaktkeevitus jt. 18 Survekeevitusel saadakse keevisõmblus liitepindu kokku surudes, vajaduse korral lisaks ka kuumutades. Survekeevituse alla kuuluvad külmkeevitus, ultrahelikeevitus, hõõrdkeevitus, plahvatuskeevitus. 25.1. Elektroodkeevitus Elektroodkeevitamisel kinnitatakse keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevituskaare, mille temperatuur on 5000…6000 °C, toimel elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sulavad. Keevituskiirus ja tootlikkus on elektroodkeevitusel väikesed – ühe elektroodi sulamise aeg on ühe-kahe minuti piires, millele järgnevad ajakaod elektroodi vahetamiseks ja kaare taassüütamiseks. Tänapäeval elektroodkeevituse osatähtsus väheneb, olles 20…25%.
Keevisvanni moodustamiseks kasutatakse deformatsioonid, habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. lisametalli. Kasutataks õhukeste materjalide, alates 0,1 Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste mm (võrdlusena: elektroodkeevitamisel alates 1,0 metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, mm) keevitamisel. vaid tükikestena eralduv murdelaast. TIG keevituse puudusteks: 41. Lõikekiiruse valem treimisel Protsessi suhteline aeglus
Räbuga kaetud elektroodivarda sulanud metalli tilgad, aga ka katte sulamisel tekkinud vedelad räbutilgad siirduvad sulanud põhimetallist moodustunud keevisvanni. Kergemad lisandid (gaasid, oksiidid, räbu) kerkivad keevisvanni pinnale. Sulametalli vanni peal olev vedel räbu kaitseb metalli ümbritseva keskkonna eest. Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus ning selle pinnale tardunud räbukoorik. Tänapäeval kasutatakse elektroodkeevitamisel ainult kattega elektroode. Keevituskiirus ja tootlikkus on elektroodkeevitusel väikesed ühe elektroodi sulamise aeg on 1-2 minuti piires, millele järgnevad ajakaod elektroodi vahetamiseks ja kaare taassüütamiseks. Kasutusalad. Tänapäeval tema osatähtsus väheneb teiste keevitusprotsesside kasvu arvel ning moodustab arenenud tööstusmaades 20...25 %. Surveanumate ja katelde remondil aktsepteeritakse põhiliselt elektroodkeevitust.
Räbuga kaetud elektroodivarda sulanud metalli tilgad, aga ka katte sulamisel tekkinud vedelad räbutilgad siirduvad sulanud põhimetallist moodustunud keevisvanni. Kergemad lisandid (gaasid, oksiidid, räbu) kerkivad keevisvanni pinnale. Sulametalli vanni peal olev vedel räbu kaitseb metalli ümbritseva keskkonna eest. Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus ning selle pinnale tardunud räbukoorik. Tänapäeval kasutatakse elektroodkeevitamisel ainult kattega elektroode. Keevituskiirus ja tootlikkus on elektroodkeevitusel väikesed - ühe elektroodi sulamise aeg on 1-2 minuti piires, millele järgnevad ajakaod elektroodi vahetamiseks ja kaare taassüütamiseks. Kasutusalad. Pärast kattega elektroodi leiutamist 1905 aastal algas elektroodkeevituse tööstuslik kasutamine erinevates tööstusharudes. Tänapäeval tema osatähtsus väheneb teiste keevitusprotsesside kasvu arvel ning moodustab arenenud tööstusmaades 20...25 %
59 selt samad mehaanilised omadused kui keevitataval Elektroodkeevitamine kuulub rahvusvahe- metallilgi. Keevitatavus on rahuldav, kui piisavalt lise liigituse järgi ilma kaitsegaasita kaarkeevitus- hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel meetodite rühma. (ratsionaalne) keevitusreziim. Piiratud keevitatavuse Elektroodkeevitamisel (sele 2.22) kinnitatakse korral tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevitus- (näiteks toorikute ettekuumutamine, järeltermotööt- kaare, mille temperatuur on 5000...6000 °C, toimel lus jne.) või isegi muuta keevitusviisi. Halva keevita- elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sula- tavuse puhul piisavat keevitatavust saavutada ei ole vad. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodi- võimalik