veel üks ioonilise sideme iseärasus: ta pole küllastunud. Iooniliste ühendite struktuur Et iooniline side pole suunaline ja küllastunud, siis on energeetiliselt kasulik, et iga iooni ümbritseks maksimaalne arv vastasnimeliselt laetud ioone. Sama laenguga ioonide vastastikuse tõukumise tõttu on süsteemi püsivus kõige suurem vaid ioonide kindla vastastikuse kordinatsiooni korral. Erinevalt kovalentsetest ühenditest ei sõltu kordinatsiooniarv ioonilistes ühendites elemendi elektronstruktuurist, vaid iooni mõõtmetest. Suuremate mõõtmete korral on kordinatsiooniarv suurem. Seega on ioonilised ühendid tavalistes tingimustes kristallilised ained ning neid pole mõtet vaadelda lihtsate kaheiooniliste molekulidena. Elementide oksüdatsiooniaste Ioonilistes ühendites määrab elemendi valentsi seotud või loovutatud elektronide arv, mis vastab elemendi positiivsele või negatiivsele elektronvalentsile, teiste sõnadega oksüdatsiooniastmele. Üldiselt nimetatakse
13. Millest sõltub metalli elektritakistus? temperatuurist ja materjalide koostisest. 14. Temperatuuri mõju metalli elektritakistusele? Puhastes metallides suureneb elektritakistus lineaarselt temperatuuriga 15. Lisandi mõju metalli elektritakistusele? Lisandtakistus sõltub lisandi kontsentratsioonist vastavalt I = ACi(1 -Ci) 15. Mis on omajuhtivusega pooljuht? on pooljuhtmaterjalid, mille elektrilised omadused on põhjustatud puhta aine elektronstruktuurist. 16. Mis on lisandpooljuht? pooljuhi elektrilised omadused on määratud lisandaatomitega 17. Kirjuta avaldus elektrijuhtivusele omajuhtivusega pooljuhis? Mis on n-tüüpi lisandjuhivus? . n-tüüpi lisandpooljuhtmaterjalis on elektronid põhilisteks laengukandjateks ja augud mittepõhilisteks laengukandjateks. n-tüüpi pooljuhis on Fermi nivoo nihutatud keelutsooni ülaossa ja tema täpne positsioon sõltub temperatuurist ja doonori kontsentratsioonist. 18.
Millist d-elementi leidub looduses peamiselt puhtal kujul? Miks? · Mitmeid vähemreaktiivseid d-elemente leidub looduses ehedal kujul. Lihtainena kaevandatakse siiski ainult kulda. · Enamasti kaevandatakse oksiidide, halogeniidide, karbonaatide ja silikaatidena. Perioodis paremal paiknevaid metalle kaevandatakse sulfiididena. 61. Selgitage d-elementide aatomiraadiuste perioodilist muutumist, sh lantanoidset kontraktsiooni ja sellest tulenevaid omadusi, lähtudes aatomite elektronstruktuurist. · Samas näiteks reas Sc Cr toimub aatomiraadiuste vähenemine, edasi hakkavad aatomiraadiused kasvama. · 5. perioodi d-elementide raadiused on reeglina suuremad kui 4. perioodis. · 6. perioodi d-elementide raadiused on praktiliselt samad kui 5. perioodis. Seda põhjustab lantanoidne kontraktsioon aatomiraadiuste vähenemine lantanoidide seas ehk f-elektronid on väga nõrga varjestava toimega, nt Ba aatomiraadius on 224 pm, luteetsiumil (viimane lantanoid) 172 pm.
1. Ionisatsioonienergia
Ionisatsioonienergia - energiahulk, mida tuleb kulutada, et elektroni aatomist eraldada ja tuuma mõjusfäärist
kõrvaldada. Ühik kJ/mol. Tähis I. I1
Erinevate oksüdatsiooniastmete olemasolu on nende elementide paljude omaduste põhjuseks. Mitmeid vähemreaktiivseid d-elemente leidub looduses ehedal kujul. Kuld on niivõrd vähereaktiivne, et esineb looduses peamiselt puhtal kujul. Sest Kuld ei reageeri isegi tugevate oksüdeerijatega, nagu lämmastikhape. 61. Selgitage d-elementide aatomiraadiuste perioodilist muutumist, sh lantanoidset kontraktsiooni ja sellest tulenevaid omadusi, lähtudes aatomite elektronstruktuurist. Perioodis vasakult paremale d-elementide tuumalaeng ja d-elektronide arv kasvab. Samas näiteks reas Sc Cr toimub aatomiraadiuste vähenemine, edasi hakkavad aatomiraadiused kasvama. (Need muutused on aga suhteliselt väikesed ja sama perioodi erinevad elemendid asendavad üksteist kergesti metallide kristallivõres.) 5. perioodi d-elementide raadiused on reeglina suuremad kui 4. perioodis. 6. perioodi d- elementide raadiused on praktiliselt samad kui 5. perioodis. (Seda põhjustab
ja - vastavate faaside individuaalsed takistused 7.8. Pooljuhid Pooljuhtmaterjalide elektrijuhtivus on madalam kui metallidel. Samal ajal neil on terve rida unikaalseid elektrilisi omadusi, mis teeb nad tänapäeva tööstuses laialt levinuks. Nende materjalide elektrijuhtivus on erakordselt tundlik lisandite üliväikeste kontsentratsioonide suhtes. Omapooljuhid on pooljuhtmaterjalid, mille elektrilised omadused on põhjustatud puhta aine elektronstruktuurist. Kui pooljuhi elektrilised omadused on määratud lisandaatomitega, siis on tegemist lisandpooljuhiga. 7.8.1. Omajuhtivusega pooljuhid Omajuhtivusega pooljuhtidele on omane temperatuuril 0 K joonisel 7.21 esitatud tsooniskeem: täielikult täidetud valentstsoon, mis on eraldatud tühjast juhtivustsoonist suhteliselt kitsa keelutsooniga ( 2 eV). Kahe levinuma pooljuhtmaterjali Si ja Ge keelutsooni laiused on vastavalt 1,1 ja 0,7 eV. Mõlemad elemendid kuuluvad perioodilisuse süsteemis
annaabi.ee 
