kujutise. Mikroskoop Mikroskoobi abil saadakse suurendusi 20x...2000x. Optilises piirkonnas pole võimalik saada suuremaid suurendusi silma ehituse ja valguse omaduste tõttu. Suuremate suurenduste saamiseks kasutatakse elektronmikroskoope, kus valguse asemel kasutatakse väga kiiresti liikuvate elektronide kimpe. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad eristada üksikuid aatomeid. Teravikmikroskoobi tööpõhimõte tugineb kvantmehaanilisel nähtusel tunnelefektil. Pikksilm (teleskoop) Pikksilm on optikariist kaugete esemete vaatlemiseks. See koosneb ka objektiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb optilisse riista praktiliselt paralleelne
preparaati. Asbestiliigi määramiseks kasutatakse tavaliselt polarisatsioonimikroskoopi, kus objekti vaadeldakse polariseeritud valguses, mis võimaldab saada värvusefekte. Polarisatsiooninterferentsi korral paistab värvuseta anisotroopne aine (sh asbest) ristatud polarisatsioonifiltrite vahel värvilisena ning selle alusel saabki eristada asbestiliike. Uurides materjale, mille puhul pole asbestisisaldust ja liiki võimalik polarisatsioonimikroskoobiga määrata, tuleb kasutada elektronmikroskoope. Üldiselt on asbestikiude raske eristada mitmetest teistest mineraalsetest ja orgaanilistest kiududests, seetõttu tuleb analüüsiseadmeid oskuslikult valida. Õhuproovide võtmine ja proovide analüüsimise meetodid Tolmu sisaldus õhus (sh. asbestitolmu) võib varieeruda laias ulatuses nii tööpäeva jooksul kui ka päevade lõikes
· Mida näitab perioodilisustabelis periood ja mida näitab rühm? Periood näitab elektronkihtide arvu. Rühm näitab mitu elektroni on viimasel kihil. · Pauli keeluprintsiip ehk tõrjutusprintsiip. Pauli tõrjutusprintsiip ütleb, et ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht täpselt samasuguste kvantarvudega elektroni. · Mitu elektroni saab maksimaalselt ühes aatomis olla? Igal kihil saab olla maksimaalselt 2n2 elektroni. · Miks kasutatakse elektronmikroskoope? Kuna tavalised valgusmikroskoobid ei suuda 2000x suurendusest suuremat pilti anda, siis kasutatakse suuremate suurenduste jaoks elektronmikroskoope. · Kirjelda ioonsideme ja kovalentse sideme tekkimist. Ioonside tekib erinimeliste ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Kovalentse ehk homeopolaarse sideme tekkimisel loovutavad aatomid ühisesse leiulainesse oma elektroni. Tekkinud ühise elektron pilve tihedus on suurim tuumade vahelisel alal. Sidemed saavad
1858 Rudolf Virchoiv: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: * Kõik organismid koosnevad rakkudest * Rakk on elussüsteemi põhiüksus * Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas * Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Tänapäeval kasutatakse rakkude uurimiseks elektronmikroskoope. Elektronmikroskoop: Transmissioon tasapinnaline. Skaneeriv ruumiline. Rakubioloogia uurimismeetodid tänapäeval. Erinevad mikroskoobid objektide vaatlemiseks ja fotografeerimiseks (binokulaarsed, stereo-, valgus- ja elektronmikroskoobid). Mikrotoom võimalikult õhukeste preparaadilõikude saamiseks. Värvimine väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamiseks.
Asbestiliigi määramiseks kasutatakse tavaliselt polarisatsioonimikroskoopi, kus objekti vaadeldakse polariseeritud valguses, mis võimaldab saada värvusefekte. Polarisatsiooninterferentsi korral paistab värvuseta anisotroopne aine (sh asbest) ristatud polarisatsioonifiltrite vahel värvilisena ning selle alusel saabki eristada asbestiliike. Uurides materjale, mille puhul pole asbestisisaldust ja liiki võimalik polarisatsioonimikroskoobiga määrata, tuleb kasutada elektronmikroskoope. Üldiselt on asbestikiude raske eristada mitmetest teistest mineraalsetest ja orgaanilistest kiududests, seetõttu tuleb analüüsiseadmeid oskuslikult valida. ASBESTI OHTLIKKUS Uuringute kohaselt sureb praeguses Euroopas 15000 inimest aastas asbesti põhjustatud haigustesse, kuigi asbesti kasutamine uutes toodetes on juba ammu keelatud. Et end kaitsta , tuleb olla probleemist teadlik. Alates 20. sajandi 70. aastatest on asbestide kasutamine
suurendama, kuid inimene pole võimeline teatud suurenduse juures enam osakesi eristama. Selle ületamiseks tuleb kasutada seadmeid, mille eraldusvõime ületab inimese oma. Optilise vahendi resolutsioon e. eristamisvõime sõltub võrdeliselt valguse lainepikkusest. Seega, kui me tahame eristada väiksemaid osakesi, peame kasutama väiksemaid lainepikkusi (kuna on võrdeline). Sellised lainepikkused on näiteks elektronkiirtel. Seetõttu kasutataksegi kolloidosakeste vaatamiseks nn. elektronmikroskoope. Elektronmikroskoope on mitut sorti. Kõikide jaoks on sealjuures vaja erilisi läätseid ja vaakumeid. Üks liik el.mikr on nn. skaneerivad elektromikroskoobid, millega saab ilusaid "mikrograafe". Eriti täpsete mikrograafide saamiseks kasutatakse "pimeda tausta" elektronmikroskoope (nim. ka ultramikroskoopideeks) , kus saadud kujutisest filtreeritakse välja elektronkiire hajumise tõttu tekkinud taustavalgus. Saadud kujutised tunneb ära täismusta tausta järgi.
suitsetamine jt) -võib mitmerealine ripsepiteel asenduda mitmekihilise lameepiteeliga või kiulise sidekoe asemele võib tekkida kõhr-võiluukude. Neoplaasia- ebanormaalne,kontrollimatu rakkude kasvuprotsess(kasvaja – neoplasma). Histoloogia uurimine Uurimise põhialused - Koe ja sellest tulenevalt ka rakustruktuurid on erakordselt väikesed. Selleks, et neid uurida on histoloogia põhitööriistaks mikroskoop. Laias laastus siis kasutatakse erinevad valgus-ja elektronmikroskoope - Valgusmikroskoopia lahutus üle 0,2mikromeetri - Elektronmikroskoopia lahutus 1-2nanomeetrit -Lisaks veel spetsiifilised täpsustavad meetodid, mida kasutatakse vastavalt vajadusele: nt histokeemilised ja immunohistokeemilised töötlused, in situ hübridisatsioon jne. Histoloogilised preparaadid Sõltuvalt materjali iseloomust ja uurimise eesmärgist prepareeritakse rakke ja kudesid väga erinevatel viisidel. Elupuhune uurimine – kõige ideaalsem
annaabi.ee 
