) Abstraktne masina idee. Põhimõtteliselt võimalik automaatselt lahendada ükskõik, kui suuri arvutusülesandeid. Turing (2) Turingi arvuti on idealiseeritud arvuti. Lõpmatu sisemälu ja eksimatus Lõpmatu lint, lugev ja kirjutav pea, sisemälu ja käskude tabel Osales inglaste projektis ULTRA ning tänu temale sündis BOMBE. ENIAC 1945 USA, Pennsylvania. Gabariit: 3 korruseline maja. Kasutati vesinikpommide testimisel Käitati 17 468 elektronlambi abil 4% ajast oli töökorras, 96% ajast vahetati elektronlampe. 19511960 1951 UNIVAC (Universal Automatic Computer). Esimene seeriatootmises olev arvuti. 1951 IBM 701 1951 EDVAC (Electronic Discreet Variable Computer). 1958 jaapanlaste arvuti NEAC 1101 19611970 1963 a. ASCII kood. (American Standard Code for Information Interchange). 1966 Intel (INTegrated Electronics) 1966 AMD 19711975 1971 a. Intel 4004 CPU, 60 000 arvutust/sek.
analüütilist arvutusmasinat. Neil oli ka üks ja seesama puudus: ei olenud mälus salvestatavat programmi. Siiski kuulub ajaloos releearvutitele üsna auväärne koht, sest nad olid esimesed töötavad universaalsed programmjuhtimisega automaatarvutid. 2. ARVUTITE PÕLVKONNAD Esimese põlvkonna (1946-1954) digitaalsete elektronarvutite põhierinevus neile eelnenud reaalarvutitest seisneb selles, et arvutite põhisõlmi valmistati elektronlampidel. Esimese kaheelektroodilise elektronlambi (dioodi) valmistas 1904.aastal J.A.Fleming. Arvutite jõudlus jäi vahemikku 2000 kuni 16 000 liitmisoperatsiooni sekundis ning arvutite arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele. Kuna arvutid olid suhteliselt aeglased, siis ei sobinud need keerukamate ülesannete lahendamiseks. Arvuteid programmeeriti valdavalt masinakeeles. Sel ajal olid arvutid aukartustäratavate garbiitide ja kaaluga. Nende töökindlus jättis veel palju soovida. Arvutite teenindamisel vajati suurearvulist
radari tulemusi. 17. oktoobril 1946 sai Shockley sõjaministrilt Robert Pattersonilt autasu. Kohe pärast sõja lõppu, 1945. aastal moodustas Belli laboratoorium grupi füüsikutest. Grupi etteotsa kuulusid Shockley ja keemik Stanley Morgan. Töötajaskonda kuulusid veel Bardeen ja Brattain, füüsik Gerald Pearson, keemik Robert Gibney, elektroonikaekspert Hilbert Moore ja mitmed teised tehnikud. Nende ülesandeks oli otsida alternatiive elektronlambi võimendile. Esimesed katsetused põhinesid Shockley ideel kasutada elektrivälja pooljuhtide peal nii, et elektriväli mõjutaks pooljuhtide juhtivust. Üllatuslikult eksperimendid aga luhtusid, hoolimata paigutusest ja materjalist. Et teada saada, milles viga, siis otsustas grupp suunata oma tähelepanu pinnaseisundite õppimisele ja nad kohtusid peeaegu iga päev, et arutada oma tööd. Kooskõla grupis oli suurepärane ja ideid vahetati vabalt. 1946
kuid 2000 10 miljonit transistori) 1 Mälude areng aitas tugevalt kaasa arvutite väikseks tegemise arengule. 1970ndatel leiutati pooljuhtmälud, mis olidki väikesed. Sealtmaalt hakkaski mikroprotsessorite aeg. Enne pooljuhtmälu kasutati mäluna ferriitmälusid. 1.2. Mis on elektronlamp Elektroonika algas elektronlambi leiutamisega, esimesed olid diood ja triood. Elektronlamp on klaaskolb, milles vaakum, plekist anood, ja traadist katood, kui katoodi kuumutada, elektronid lahkuvad katoodilt, kui anoodile anda positiivne laeng liiguvad elektronid sellele ja tekibki vool. Küttepinge oli 6,3V ja 50Hz. Otsese küttega katoodil temperatuur 1000°C, kuid kaudse küttega 650 800°C Diood juhib voolu ühes suunas. Sellega sai avastada raadiolaineid, pidada sidet.
Arvutuskiirust hakkas nüüd peamiselt piirama elektriimpulsside kiirus juhtmetes. See on võrdne aga valguse kiirusega, tehes ühe sekundiga seitse ja pool tiiru ümber maakera. Kel on kodus alles vana nn lampteleviisor või -raadio, võib selle tagakaane eemaldamisel näha punakalt hõõgumas hulga klaaskolbe. Need ongi elektronlambid. Raadios-televiisoris pole neid üle kümne- paarikümne, Elektronarvutis oli neid aga umbes paarkummend tuhat. Elektronlambi tööeaks loeti kuni 10 000 tundi. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme, et kergnedada arvutuste teostamist. Aastatel 1943-1945(1946) töötasid ameerika teadlased J. William Mauchley ja J. Presper Eckerti juhtimisel Pennsylvania ülikoolis välja (leiutasid) esimese programmeeritava elektronarvuti ENIAC (ingl k Electronic Numerical Integrator Analyzer and Computer). Esimeseks elektronarvutiks loetaksegi ENIACi.
ajaks voolu juhtivasse vahtplasti. Mõningatel MOSFET-idel on paisu kaitseks sisseehitatud zenerdiood (stabilitron). Pikkov lk 37 Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 32 Pikkov lk 36 Väljatransistori sisendkarakteristikuks on neeluvoolu ID (kui väljundvoolu) sõltuvus paisu ja neelu vahelisest pingest UGS, mida võib nimetada tüürpingeks. Elektronseadise (väljatransistori, elektronlambi) väljundvoolu sõltuvust tüürpingest nimetatakse tõusuks ja seda tähistatakse tavaliselt tähega S. Tabelis 3.4 on kujutatud erinevat tüüpi väljatransistoride struktuurid koos pingete ja voolude tähistustega ning väljatransistoride sisendkarakteristikud (-tunnusjooned). Selgitused tabeli 3.4. juurde on toodud tabelis 3.5. Tunnusjoonte tõlgendamisel tuleb tähele panna miinusmärke p-kanaliga
Lähtetööpunkti eelpingestamise viis oleneb väljatransistori puhul transistori liigist (pn- siirdega, formeeritud paisuga ja indutseeritud paisuga väljatransistor). pn-siirdega väljatransistori neelule ja paisule tuleb rakendada vastandpolaarsed pinged. Et seda tüüpi väljatransistori parameetrid sõltuvad temperatuurist vähe (neeluvool temperatuuri tõustes väheneb ülimalt 3% 10° kohta), siis võib kasutada lihtsaimat automaatse eelpingestuse lülitust takisti RS abil, nagu elektronlambi puhul seda katoodtakistiga tehakse (joonis 6.7 a). Siis osutub nkanaliga transistoris pais lättest negatiivsemaks: paisul on takisti RG kaudu üldjuhtme potentsiaal, kuid läte on üldjuhtmest takistil RS tekkinud pingelangu võrra positiivsem. Paisutakisti RG takistuse võib võtta küllaltki suure, sest paisuvool IG < 0,01...0,1 mA. Et paisuvoolu muutus temperatuuri mõjul siiski ei mõjutaks neeluvoolu, siis ei tohiks paisutakisti takistus olla üle 3...10 MW.
10 M Paneme 100 MOhm: 30kV I max = = 0,3mA 100M 1910.a. 1960.a. (50 aastat) lampelektroonika. 10 Elektronlambi kesk. eluiga 500 tundi. Esimesel numbrilisel (digitaalsel) arvutil (USA) umbes 2000 lampi. Arvuti tõrgeteta tööaeg 15 min.! 1948.a. USA Pooljuhttrioodi leiutamine. Ge transistor D.Bardin, W.Brattain, W.Schokly Nobeli preemia laureaadid. 1949.a. transistorid NSV Liidus. 1960.a. kuni tänaseni transistorelektroonika. 1960.a. 1970.a. diskreetsed transistorid. 1958.a. USA esimesed integraalskeemid (IC), D
sumbuvus aga on suurtel kaugusskaaladel väiksem. Türistoril lahendajaga ja koguva liiniga modulaator Türistor juhitav pooljuht diood, mis koosneb neljast räni kihist struktuuriga p-n-p-n. Kui baasi vool puudub, on türistor suletud, sest tema takistus on suur. Kui baasile anda väikese pingega impulss hakkavad keskmistes kihtides p-n laviinitaoliselt suurenema laengukandjate arv ja türistor avaneb. Türistor on vanemates radarites kasutatud elektronlambi analoog. Kui türistor on suletud laadub liin pingeni E. Üheaegselt laadub kondensaator C1 läbi resistori R1. Türistori baasile antav sünkroniseeriv impulss avab türistori, teda läbiv kondensaatori C1 tühjenemisvool vähendab türistori takistust ja toimub koguva liini tühjenemine impulsstrafo T primaarmähisele. Sekundaarmähiselt saadav formeeriv negatiivne pingeimpulss antakse magnetroni anoodile. Formeeriva impulsi pikkus sõltub koguva liini induktiivsusest ja mahtuvusest.
annaabi.ee 
