Parameetrid: Molekulidevahelisi jõudusid nimetatakse van der Waalsi jõududeks. Kui aatomite stabiilsed orbitaalid on elektronidega täielikult asustatud, saavad elektronid läheneda ainult orbitaalide kattumise alguseni. Edasise lähenemisega toimub süsteemi energia järsk kasv, kuna stabiilsete orbitaalide arv väheneb, sest kahe aatomorbitaali kattumisel moodustuvad nende vahele siduvad ja lõdvendavd orbitaalid. 5 ) Millel põhineb induktsioonieffekt ? Kui aatomid on erinevate elektronegatiivsustega tuleb kõrvuti kovalentsete piirstruktuuridega arvestada ka niisuguseid ioonilisi piirstruktuure, mis vastavad aatomite tegelikele elektronegatiivsustele. Polaarse iseloomuga võib olla ka kordne side, kui selles osalevad erineva elektronegatiivsusega aatomid. Kuna - orbitaali elektronid on liikuvamad kui - orbitaali omad, on iooniliste piirstruktuuride osakaal siin suurem. Elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumist mööda -sidemeid nimetatakse induktsiooniks.
probleemid. 2. Elektronegatiivsus: mõiste tähendus, seos keemilise sideme ioonilisusega Elektronegatiivsus on suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. Kokkuleppeliselt võetakse ühikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus X Li = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse võrdluse teel. Tekib väga erinevate elektronegatiivsustega elementide puhul (leelismetallid ja halogeenid); täiesti puhtal kujul ei esine Ioonside: molekuli mõistel on statistiline tähendus (posit. ja negat. ioonid ei moodusta ühist püsivat osakest, kuid nende osakaalud on võrdsed) 3. Maa atmosfääri koostis - püsivad komponendid: N2 (78%); O2 (21%); väärisgaasid Ar(0,93%); ülejäänud vähe. - muutuvad komponendid: peam. CO2 keskm.sisaldus 0,04% ja veeaur (H2O) 4%. -juhuslikud komponendid: SO2, H2S, CO, NH3 jt
Keemiline side, mis tekib valentselektroni üleminekul ühelt aatomilt teisele elektronipaari moodustamisega; on iseloomulik metalliühenditele kõige tüüpilisemate mittemetallidega. x 1,7 (1,9) näit. MgO Kovalentne side Keemiline side, mis moodustub ühiste elektronpaaride vahel on kovalentne side. Moodustub ühe ja sama elemendi aatomite või üksteisest vähe erinevate elektronegatiivsustega elementide aatomite reageerimisel. Mõlemad reageerivad aatomid loovutavad ühe või enam elektroni ühiste elektronpaaride moodustamiseks. Elektronpaari moodustavad vastassuunaliste spinnidega paardumata (üksikud elektronid) elektronid. Ühesuunalise spinniga aatomitest molekuli ega elektronpaari ei teki. Kovalentne side jaguneb veel mittepolaarseks ja polaarseks kovalentseks sidemeks. a) Mittepolaarne kovalentne side
n = aine moolide arv [mol] V = lahuse ruumala [l liiter] Molekulide kontsentratsioon (tähis n või N) on molekulide arv ühes ruumalaühikus (SI-süsteemi järgi kuupmeetris). KEEMILINE SIDE kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab atomeid molekuliks ning aatomeid või ioone kristalliks. Kovalentne side Keemiline side, mis moodustub ühiste elektronpaaride vahel on kovalentne side. Moodustub ühe ja sama elemendi aatomite või üksteisest vähe erinevate elektronegatiivsustega elementide aatomite reageerimisel. Mõlemad reageerivad aatomid loovutavad ühe või enam elektroni ühiste elektronpaaride moodustamiseks. Elektronpaari moodustavad vastassuunaliste spinnidega paardumata (üksikud elektronid) elektronid. Ühesuunalise spinniga aatomitest molekuli ega elektronpaari ei teki. Kovalentne side jaguneb veel mittepolaarseks- ja polaarseks kovalentseks sidemeks. a) Mittepolaarne kovalentne side Lihtaine molekulid (H2, O2, N2, F2, Cl2) on moodustunud ühe ja sama
aatom liidab, väiksema elektronegatiivsusega elemendi aatom aga loovutab elektrone. Elementide elektronegatiivsus allub perioodilisusseadusele: perioodides suureneb elementide elektronegatiivsus järjenumbri suurenemisel, rühmades aga väheneb järjenumbri suurenemisel. Kovalentne side Keemiline side, mis moodustub ühiste elektronpaaride vahel on kovalentne side. Moodustub ühe ja sama elemendi aatomite või üksteisest vähe erinevate elektronegatiivsustega elementide aatomite reageerimisel. Mõlemad reageerivad aatomid loovutavad ühe või enam elektroni ühiste elektronpaaride moodustamiseks. Elektronpaari moodustavad vastassuunaliste spinnidega paardumata (üksikud elektronid) elektronid. Ühesuunalise spinniga aatomitest molekuli ega elektronpaari ei teki. Kovalentne side jaguneb veel mittepolaarseks- ja polaarseks kovalentseks sidemeks.
vahel on elektrostaatiline ja sidet nim.IOON-sidemeks. Selline si- na. Reaktsiooni võrrandite põhjal saab teha mitmesuguseid arvut- jõud ja gaasi molekulid omandavad ruumala. Reaalgaaside de moodustab tugevasti erinevate elektronegatiivsustega elemen- usi, millest olulisem on lähteainete või saaduste koguste arvutami- käitumise kõrvalekalded ideaalgaaside omast suurenevad tide aatomite vahel. N: leeisMe-llide ja halogeenide vahel ne ainete koguste põhjal. N: Ca(OH)2 + 2HCl = CaCl2 + 2H2O
Keemiline side nende osakeste gaasidele isel-kke korrapäratuse elem-te aga ka tahketele krst-dele Mool on ainehulk, mis sisaldab niisama palju osakesi (aatomid, vahel on elektrostaatiline ja sidet nim.IOON-sidemeks. Selline si- isel-kke korrapärasuse elem-te. Vd-kel puudub kindel kristallvõre, molekulid, ioonid, elektroonid=, kui on aatomeid 12gr 12C. de moodustab tugevasti erinevate elektronegatiivsustega elemen- kuid esin-d dünaamilised lähistrukt-s, nii on enamik vee mok-e Avogadro arv (Na) osakeste arv 1 mol kohta, mis on 6,02*10 23. tide aatomite vahel. N: leelisMe-llide ja halogeenide vahel ümbr-d H-sideme abil seot vee mok-de poolt atm-te pidev Mol on laiendusühik ja mistähes aine 1 mol on 6,02*10 23 osakest. ümberpaikn põhj vd-ke voolavuse
täisnurga all sõltub kattumise ulatus peale tuumade vahelise kauguse , kattuvate orbitaalide paiknemisest. 3.3 Iooniline side elektronide kollektiviseerimise piirjuhtumiks on ühe aatomi elektriline üleminek teisele aatomile ja sellega seoses positiivse ning negatiivse iooni teke. Keemiline side nende osakeste vahel on elektrostaatiline ja sidet nim. Iooniliseks sidemeks. Selline side moodustub tugevasti erinevate elektronegatiivsustega elementide aatomite vahel. Üldreeglina on sideme pikkus seda väiksem ja sideme energia seda suurem, mida ulatuslikum on sidet moodustavate orbitaalide kattumine NT: H-h sideme pikkus on 0,074 nm; Cl-Cl 0,199nm jne keemiline side võib tekkida mitte ainult anti-paralleelsete spinnidega ühe eletroniliste orbitaalide kattumisel vaid ka ühe aatomi elektronpaari ja teise aatomi vaba orbitaali kattumisel. NT: Na- e- -> Na+; Cl+e- -> Cl-; Na++Cl- -> NaCl 3.4 Orbitaalide hübridisatsioon
NaCl DEN(NaCl)=EN(Cl)-EN(Na)=3,0-0,9=2,1 Et DEN on suurem kui 1,9, siis on ühendis NaCl iooniline side Na-eNa+ ja Cl+eCl- Mõlemad aatomid omandavad seejuures väliskihile okteti ja laengu erinimelised ioonid (Na+ ja Cl-) tõmbuvad elektrostaatiliselt ning tekib iooniline side. 74 Elementide perioodiline süsteem elektronegatiivsustega abiks eelmisel slidel oleva ülesande lahendamisel 75 Kokkuvõte Iooniline side tekib siis, kui laeng jaotub väga ebaühtlaselt laengute ühtlasema jaotuse korral tekib mittepolaarne kovalentne side, laengute suurema erinevuse korral polaarne kovalentne side. Eri sidemetüüpide vahel on pidev üleminek: mittepolaarsed molekulid (kovalentne side)
annaabi.ee 
