Seega hakkavad väliskihi elektronid liikuma kiiresti ühe tuuma mõjualast teise juurde ja nii üle kogu kristalli elektrongaas. Sellest johtuvalt juhivad metallid reeglina hästi soojust ja elektrit, samuti on nad läikivad. VIII. Vesinikside Tegemist on lisasidemetega molekulide vahel. Esineb peamiselt ühendeis, kus on molekuli enda sees side vesiniku ja fluori/hapniku/lämmastiku vahel. Siis on vesinikul märgatav positiivne osalaeng ja vastavalt elektronegatiivsemal fluoril, hapnikul või lämmastikul märgatav negatiivne osalaeng. Positiivse osalaenguga H aatom seotakse elektrostaatiliselt järgmise molekuli negatiivse osalaenguga F, O, N aatomiga. Vesiniksideme esinemine aines annab ainele kõrgema keemistemperatuuri. Kui vee molekulide vahel ei esineks vesiniksidemeid, siis oleks vesi toatemperatuuril gaasiline aine. Harjutus Kus on vesinikside kujutatud õigesti?
Ühendis, kus esinevad iooniline ja kovalentne side, arvutatakse elemendi oksüdatsiooniaste teiste elementide oksüdatsiooniastmete kaudu. Näiteks KClO4 on kaaliumi oksüdatsiooniaste I, hapniku oksüdatsiooniaste II ja kloori oksüdatsiooniaste tuleb arvutades VII. Ainetes, mis koosnevad ühe elemendi aatomitest (H2 , O2 jt) on elemendi aatomi oksüdatsiooniaste null. Kovalentse polaarse sidemega ühendites (SO2, NH3 jt) on negatiivne oksüdatsiooniaste elektronegatiivsemal elemendil: SO2 S(IV), O(-II); NH3 N(-III), H(I). Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike ja ülevaatlik väljend. Reaktsioonivõrrandis antakse lähteained ja saadused valemitena, kusjuures reaktsioonist osavõtvaid elemente peab ühel ja teiselpool võrdusmärki olema ühepalju. Võrdsustamiseks asetatakse lähteainete ja saaduste ette koefitsiendid. Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: Leida elemendid, mille oksüdatsiooniaste muutub.
Näiteks KClO4 on kaaliumi oksüdatsiooniaste I ja hapniku oksüdatsiooniaste -II. Kloori oksüdatsiooniaste tuleb arvutades VII. 8. Ioonilise sidemega binaarses ühendis võrdub elemendi oksüdatsiooniaste selle elemendi ioonilaenguga. 9. Ainetes, mis koosnevad ühe elemendi aatomitest (H2 ,O2 jt) on elemendi aatomi oksüdatsiooniaste null. 10. Kovalentse polaarse sidemega ühendites (SO2, NH3 jt) on negatiivne oksüdatsiooniaste elektronegatiivsemal elemendil SIV O-II ;N-III HI 3 Reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine Reaktsioonivõrrand on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike ja ülevaatlik väljend. Reaktsioonivõrrandis antakse lähteained ja saadused valemitena, kusjuures reaktsioonist osavõtvaid elemente peab ühel ja teiselpool võrdusmärki olema ühepalju. Võrdsustamiseks asetatakse lähteainete ja saaduste ette koefitsiendid. Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: 1
.. 9. Kovalentse sideme ja molekuli polaarsus, iooniline side kui kovalentse sideme piirjuht. Kui side tekib kahe ühesugust elektronegatiivsust omava aatomi vahel, on nende ühine elektronpilv jaotunud mõlema aatomi vahel võrdselt - täpselt kahe tuuma vahel. See on mittepolaarne side (H2, O2, N2 jt). Aga kui sidet moodustavad aatomid elektronegatiivselt erinevad, siis on ühine elektronpilv tõmmatud elektronegatiivsema aatomi poole. Elektronegatiivsemal aatomil on seetõttu negatiivne osalaeng -, teisel aatomil on sama suur postiivne osalaeng +. See on polaarne side. Polaarset sidet võib vaadata kui dipooli e. kahest võrdsest, kuid vastasnimeliste laengutega osast koosnevat süsteemi. - + iseloomustatakse dipoolmomendiga:
oksüdatsiooniastet. Seega võrdub kõikide lihtainete oksüdatsiooniaste nulliga. 2. Side samade aatomite vahel (O-O, CC ja S-S) on kovalentne ja mittepolaarne ega muuda nende elementide oksüdatsiooniastet, seetõttu on vesinikperoksiidis (H-O-O-H), etüünis (H-CC-H) ja divesiniksulfiidis (H-S-S-H) on hapniku, süsiniku ja väävli oksüdatsiooniaste -1. 2 3. Kovalentse polaarse sideme korral on elektronegatiivsemal elemendil negatiivne oksüdatsiooniaste, sest ühine elektronpaar tõmmatakse elektronegatiivsema elemendi suunas. (Juurdevõetud elektronid annavad aatomile negatiivse, loovutatud elektronid positiivse oksüdatsiooniastme.) 4. Keemilises ühendis on vesinikul oksüdatsiooniaste I, hapnikul (kui puudub O-O side), on oksüdatsiooniaste -II. Eranditeks on hüdriidid, nagu naatriumhüdriid (NaH), kaltsiumhüdriid (CaH2) jne. ning hapnikfluoriid OF2, kus vesiniku ja hapniku
(Erandiks hudriidid, o.a. I), hapnikul II.(Erandiks perroksiidid, o.a. I) I -I I -I -I I NaH, H-O-O-H Soolades on hapet moodustava elemendi oksudatsiooniaste happeanioonis sama, mis vastavates hapetes. I VI II I VI -II H2SO4 Na2SO4 Ioonis on aatomite oksudatsiooniastmete summa vordne iooni laenguga -III I (NH4 ) + 1·(-3) + 4·(+1)=1 Uhendites on leelismetallidel o.a. I, leelismuldmetallidel II, alumiiniumil III, halogeenidel I. Polaarse kovalentse sidemega uhendis on elektronegatiivsemal elemendil negatiivne oksudatsiooniaste. IV II -IV I CO2 CH4 Mittepolaarne kovalentne side ei anna seotud elementidele laengut. I -I -I I H-CC-H 53. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine, osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise pohimote: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on vordsed. oksudeerija ja redutseerija maaratakse oksudatsiooniastme muutuse jargi.
a. I) I -I I -I -I I NaH, H-O-O-H Soolades on hapet moodustava elemendi oksüdatsiooniaste happeanioonis sama, mis vastavates hapetes. I VI II I VI -II H2SO4 Na2SO4 Ioonis on aatomite oksüdatsiooniastmete summa võrdne iooni laenguga -III I (NH4 ) + 1(-3) + 4(+1)=1 Ühendites on leelismetallidel o.a. I, leelismuldmetallidel II, alumiiniumil III, halogeenidel I. Polaarse kovalentse sidemega ühendis on elektronegatiivsemal elemendil negatiivne oksüdatsiooniaste. IV II -IV I CO2 CH4 Mittepolaarne kovalentne side ei anna seotud elementidele laengut. I -I -I I H-CC-H 52. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine, osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed.
annaabi.ee 
