Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Mis on printer? Arvuti lisa/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Printerite ajaloost Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter
arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. 19. saj. lõpus võeti mehaanilised arvutusmasinad aritmomeetrid laialdaselt kasutusele. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Elektronarvutis kujutavad arve elektriimpulsside kombinatsioonid. Tehted toimuvad elektroonikalülitustes. Lülitused sisaldasid algul elektronlampe, hiljem on need asendatud pooljuhtseadistega transistoridega ja integraallülitustega. Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud tuhandeid takisteid, kondensaatoreid, dioode, transistore ja elektrilisi ühendusi. Protsessoris toimuvad arvutustehted ja muud operatsioonid. Andmeid säilitatakse põhimälus tillukeste
aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Arvuti väljundit monitori (kuvari) ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks (soft copy), väljundit paberil, mis on jäädvustatud kas printeri või plotteriga püsikoopiaks (hard copy). Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust. Hilisemad viie- ja kuuekümnendate aastate arvutiprinterid olid kõik keerulised
võimalik ähmasus eriti kiire dünaamikaga rakenduste korral (näiteks arvutimängud). Praeguseks on enamikul arvutitel lameekraaniga kuvarid, asendades kogukaid kineskoopkuvareid, mis võtsid laual palju ruumi ja neelasid tohutult energiat, kuvades siiski teksti häguselt ja põhjustades sellega asjatut silmade väsimist. 1.5 Printer Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, 8 tarbides 14 kW võimsust. Hilisemad viie- ja kuuekümnendate aastate arvutiprinterid olid
ja ka kiiremad kui hammasrattad, vardad ja muu mehaanika. Arvutuskiirust hakkas nüüd peamiselt piirama elektriimpulsside kiirus juhtmetes. See on võrdne aga valguse kiirusega, tehes ühe sekundiga seitse ja pool tiiru ümber maakera. Kel on kodus alles vana nn lampteleviisor või -raadio, võib selle tagakaane eemaldamisel näha punakalt hõõgumas hulga klaaskolbe. Need ongi elektronlambid. Raadios-televiisoris pole neid üle kümne- paarikümne, Elektronarvutis oli neid aga umbes paarkummend tuhat. Elektronlambi tööeaks loeti kuni 10 000 tundi. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme, et kergnedada arvutuste teostamist. Aastatel 1943-1945(1946) töötasid ameerika teadlased J. William Mauchley ja J. Presper Eckerti juhtimisel Pennsylvania ülikoolis välja (leiutasid) esimese programmeeritava elektronarvuti ENIAC (ingl k Electronic Numerical Integrator Analyzer and Computer)
tahate ka värvilisi töid teha, kuidas talute printeri töömüra ning muidugi oleneb valik suures osas rahakoti paksusest. Arvuti väljundit monitori (kuvari) ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks (soft copy), väljundit paberil, mis on jäädvustatud kas printeri või plotteriga – püsikoopiaks (hard copy). Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis “Univac” kasutati spetsiaalset “Uniprinteri” nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (Line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust. Hilisemad viie- ja kuuekümnendate aastate arvutiprinterid olid kõik keerulised elektrome-
annaabi.ee 
