Mida suurem on elektroskoobi liikuvate detailide laeng, seda kaugemale teineteisest nad asetuvad. Elektromeeter koosneb metallvardast ja osutist, mis võib ümber horisontaaltelje pöörduda. Varras koos osutiga on kinnitatud orgaanilisest klaasist muhvi abil silindrilise metallkesta ümber. Kest on mõlemalt poolt suletud klaaskaanega. Kui anda näiteks eboniitpulgale elektrilaeng, hõõrudes seda karusnaha või paberiga, ning puudutada sellega elektromeetri varrast siis osuti kaldub kõrvale, kuna elektrilaengud lähevad eboniitpulgalt üle vardale ja osutile ning varda ja osuti ühenimelised laengud tõukuvad. Ohmi seadus väidab et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingetega. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluringis tagab laengu ringkäigu vooluallikas. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise
integraalarvutusi. Karl Linne- botaanik, jagas taimed ja loomad sugukondadesse ja liikidesse, andis taimedele ladinakeelsed nimed. A.L Lavoiser- keemik, raamat´´Keemiaelemendid´´, metalli roostetamisel metall ühineb õhuga. Henry Cavendish- keemik,sünteesis vett, avastas vesiniku. Edward Jenner- pani aluse vaktsineerimisele, leiutas ravimi rõugete vastu. Alessandro Volta- füüsik, tegi avastusi elektri alal, leiutas elektrofoori, tundliku elektroskoobi, elektromeetri, ehitas galvaanielemendi ning koostas nendest patarei, avastas kontaktelektri, järjestasmetallid kontaktpotensiaalide vahe järgi. Palgaarmee- 15.saj, tekkis vabatahtlikute värbamisega, struktuur:jalavägi,ratsavägi,suurtükivägi.Relvastus:sõjakirves, oda, mõõk.Strateegia:joontaktika. Alaline armee- tekkis vabatahtlike värbamisega.Struktuur:jalavägi,ratsavägi,suurtükivägi.Relvastus:oda,piigid,musketid,täägid.St rateegia:tsentrum ja tiivad, kurnamisstrateegia.
C=C1*C2/C1+C2 laetud kond.-i energia: kui 2 punkti vaheline potensiaalide vahe on jääv suurus, siis võime leida töö laengu q ümberpaigutamisel ühest punktist teise A=q*U. Kuivõrd kond-i laadimisel kasvab pinge ühtlaselt 0-st U-ni, siis kõgu töö A=q*(U+0)/2=q*U/2.. see kogu töö kulub laetud kond-i energia tekitamiseks W-energia-1)K-kineetiline-2) n(sarnane)-potensiaalne-- W=q*U/2 , kuna q=C*U-- W=C*U(ruudus)/2... W on määratud Maa suhtes. pinget saab leida elektromeetri abil, mille korpus on maandatud. NB! W võib olla: 1)elektroodide laengute energia 2)elektroodide vahelise elektrivälja energia teeme kindlaks: 2 metallketast, asetame nende vahele klaasdielektriku ja isoleerime süst-i Maast-- eemaldame plaadid dielektrikust ja maandame-anname kond-i ühele elektroodile laengu, siis mingi pinge puhul tekib plaatide vahel sädelahendus--järelikult oli energia kond-i 2 elektroodi vahel e
tõmbas ikka tolmu külge. Le Monnier asus varda elektriseerumist igapäevaselt registreerima ja tema Prantsuse Teaduste Akadeemia Toimetistes ilmunud artikkel märgib regulaarsete atmosfäärielektriliste mõõtmiste algust. 18. sajandi keskpaigani arvati, et õhk on ideaalne isolaator ja elekter võib seda läbida ainult sädeme kujul.Le Monnier´ avastus tähendas muud: elekter tuleb taevast ka sädemeta. Esimese mõõteriista nõrga staatilise elektri mõõtmiseks ehk elektromeetri ehitas aga G. W. Richmann Peterburis 1744. aastal. Selle abil tegi ta kindlaks, et õhk juhib alati vähesel määral elektrit. Mõni tema hilisemat kinnitust leidnud tähelepanekutest väärib erilist äramärkimist. Tehes katseid erinevates tingimustes, tähendas Richmann, et kuiv õhk ei ole sugugi parem isolaator kui niiske õhk ning graniitkivist palees juhib õhk elektrit kui puitmajades. Tänapäeval seletatakse viimast tähelepanekut asjaoluga, et garniit sisaldab võrreldes puiduga
(18. veebruar 1745 Lombardia, Como 5. märts 1827 Como) oli itaalia füüsik, kes tegi mitmeid avastusi elektri alal. Sai innustust ja ideed Schellingult, et ei ole oluline konna jalg, tegemist on indikaatoriga.Tegu on elektrolüüsiga. Proovis eluskudet asendada soolalahusega, et saada püsivat vooluallikat.(Volta sammas) Vase ja soolalahuse kombinatsioonis saavutas püsiva vooluallika. Volta leiutas elektrofoori (1775), tundliku elektroskoobi (1781) ja elektromeetri. Aastal 1799 ehitas ta esimese galvaanielemendi ning koostas neist patarei (Volta sammas). Esimene mees, kes telegraafi tööpõhimõtet tõestas. Avastas metaani. Charles Augustin de Coulomb (14. juuni 1736 23. august 1806) oli prantsuse teadlane, tuntud oma elektri- ja magnetismialaste töödega ja uuris hõõrdejõudu. Laetud kehade vahelise vastasmõju uurimise kõrval uuris Coulomb ka pikkade magnetite pooluste vastasmõju. Tema järgi on nimetatud elektrilaengu ühik kulon.
annaabi.ee 
