1.Kirjelda vooluga juhtide vastastikust mõju. Vooluga juhid mõjutavad üksteist jõuga. Samasuunalised voolud tõmbuvad, vastassuunalised tõukuvad. 2.Mis on magnetväli ? Magnetväli on elektrivoolu poolt tekitatud väli.Magnetväli on materiaalne. 3.Kirjelda vooluraami käitumist magnetväljas. Vooluraam hakkab magnetväljas pöörduma ja võtab lõpuks mingi kindla asendi. 4.Mis on püsimagnet, mis on magnetnõel ? Püsimagnetiks nim. keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magnetnõel on väike kergesti pöörduv püsimagnet. 5.Mis on magnetinduktsioon ? Magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja.Magnetinduktsioon on vektoriaalne.Tähis B 6.Kuidas leitakse magnetinduktsiooni arvväärtus (valem) ? Magnetinduktsioon arvutatakse valemist : B = Mmax / I*S M-vooluraamile mõjuv maksimaalne jõumoment( N*m), I-voolutugevus(A), S-vooluraami pindala m2) Mõõtühik on Tesla ( T ) 7.Kuidas määratakse magnetiktsiooni suund ? Määratakse kruvireegl...
Magnetväli liikuva laetud keha poolt tekitatav väli Elekromagnetväli elektri- ja magnetväli koos Paigalseisev laeng tekitab elektrivälja, liikuv laeng tekitab nii elektri- kui magnetvälja Püsimagnet keha, mida alati ümbritseb magnetväli (nt rauasulam, rauaühend). Tal on kaks poolust N ja S Spinn füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. Tema olemasoluga kaasneb magnetväli. Määrab kaudselt ära magneti kaks poolust. Magnetvälja iseloomustab B-vektor. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Magnetväli on seotud osakeste spinnidega ja on summaarne väli. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. Ampere 1. Seaduspärasus : kui kaks juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid samal keskristsirgel, siis juhtmelõikude vahel mõjuv jõud sõltub nurgast nende vahel.. Ampere 2. Seaduspärasus : Kui parall...
aastaid, ilma et see kustuks. Mõningaid ülijuhte. Aine Kriitiline temperatuur Tk (K) Zn 0,88 Sn 3,7 Hg 4,1 Pb 7,2 Sulam Nb-Ti- 9,7 Zr YBa2Cu3O7 93 On materjale, mille kriitiline temperatuur on juba üle 120 K. Füüsikalaborites kasutatakse ülijuhtivust juba küllalt sageli (enamasti ülijuhtiva mähisega elektromagnetites). Ülijuhtivuse kasutamisel on peamiseks probleemiks voolujuhtmete jahutamine allapoole kriitilist temperatuuri. Üldiselt tehakse seda veeldatud heeliumi abil, mis on küllaltki kulukas. Mõningate ülijuhtide kriitiline temperatuur on aga nii kõrge, et jahutamiseks piisab juba veeldatud lämmastikust, mille veeldamistemperatuur on 77 K ja mille hind ei ole kõrge. On lootust, et lähemal ajal võivad rakendust leida ka lämmastikuga jahutavad ülijuhid. Samal ajal jätkub uute
q - laeng ehk elektrihulk (C). (Laeng on 1C (kulon) kui läbides juhi ristlôike 1s jooksul tekitab ta voolutugevuse 1A.) Elektrivoolu tekkimiseks peab aines leiduma piisavalt palju vabu laetud osakesi (juhtides) ja neile peab môjuma kindlasuunaline jôud, mille tekitab elektriväli. Elektrivoolu toimed on : 1) soojuslik - elektrisoojendusriistades 2) valguslik - elektrilampides 3) mehaaniline - elektrimootoris 4) keemiline - elektrolüüsil aku laadimisel 5) magnetiline - generaatoris, elektromagnetites. Voolutugevust môôdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi jadamisi. Alalisvoolu korral ühendatakse "+"klemm vooluallika positiivse pooluse poole. ______ A +______+ |_____ Ohmi seadus vooluringi osa kohta : Voolutugevus vooluringi mingis lôigus on vôrdeline pingega selle lôigu otstel ja pöördvôrdeline selle lôigu takistusega. I=U/R 7
elektrivoolu kasutada ainete eraldamiseks elektrolüüdilahustes. Lahusesse erineva potentsiaaliga elektroodide viimisel liiguvad positiivsed metalliioonid negatiivse elektroodi poole ja see kattub metallikihiga. 3. Magnetiline. Iga laengut ümbritseb elektriväli. Kui laeng liigub, ümbritseb teda lisaks veel magnetväli. Nii kaldub näiteks kõrvale juhtme lähedal paiknev kompassinõel, kui juhet läbib elektrivool. Magnetilist toimet kasutatakse elektrimõõteseadmetes, elektromagnetites ja elektrimootorites. Elektrivool on seda tugevam, mida intensiivsemat toimet ta avaldab. Elektrivoolu tugevuse ühik on üks amper (Ampere'i järgi), mis defineeritakse tema magnetilise toime intensiivsuse kaudu. [I] = 1A Nimelt osutub, et kui kahte lähestikku asuvat juhet läbib vool, siis need juhtmed mõjutavad teineteist magnetiliste jõududega. Eriti tugevad on need jõud paralleelsete juhtmete korral. Kui voolud juhtmetes on samasuunalised, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud,
Lahusesse erineva potentsiaaliga elektroodide viimisel liiguvad positiivsed metalliioonid negatiivse elektroodi poole ja see kattub metallikihiga. 3. Magnetiline. Iga laengut ümbritseb elektriväli. Kui laeng liigub, ümbritseb teda lisaks veel magnetväli. Nii kaldub näiteks kõrvale juhtme lähedal paiknev kompassinõel, kui juhet läbib elektrivool. Magnetilist toimet kasutatakse elektrimõõteseadmetes, elektromagnetites ja elektrimootorites. Elektrivool on seda tugevam, mida intensiivsemat toimet ta avaldab. Elektrivoolu tugevuse ühik on üks amper (Ampere’i järgi), mis defineeritakse tema magnetilise toime intensiivsuse kaudu. I 1A . Nimelt osutub, et kui kahte lähestikku asuvat juhet läbib vool, siis need juhtmed mõjutavad teineteist magnetiliste jõududega. Eriti tugevad on need jõud paralleelsete juhtmete korral
annaabi.ee 
