nähtus, mille korral suletud kontuuris tekib muutuva magnetvoo mõjul elektrivool. Lenzi reegel- induktsiooni voolil on selline suund, et tema magnetväli takistab induktsiooni voolu esilekutsuva magnetvoo muutust. Mis paneb elektronid kindlas suunas liikuma? Pool on paigal ja teda läbib muutuv magnetväli. See muutuv magnetväli tekitab poolis pööriselektrivälja. See pöörise. Paneb vabad elektronid kindlas suunas liikuma,mis ongi induktsioonivool. Omadused: *tekitab muutuva magnetvälja. *jõujooned on kinnised kõverad. *pöörisvälja jõud nihutavad elektrilaenguid elektrostaatilise välja kuloniliste jõududega võrreldes vastupidises suunas. Nende töö suletud kontuuri ulatuses on nullist erinev. Induktsiooni emj. On võrdne tööga, mida teeb pöörisel. Ühe kuloni suuruse laengu nihutamiseks kogu suletud kontuuri ulatuses. Ei=Ak/q, 1V Ei=induktsiooni emj. Ak=pöörisel
1. Mis on elektromagnetiline induktsioon? Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Elektrivälja tekkimine muutuva magnetvälja toimel. 2. Mis on pööriselektriväli? Tekkiv elektriväli ei ole potentsiaalne, tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised kõverjooned ehk pöörised. Elektriväli, mille tekitab pöörlev magnetväli. 3. Mis on induktsioonvoolu tekkimise põhitingimus? Milline jõud on selle põhjustajaks? Tööd teevad need samad jõud, mis nihutavad juhet magnetväljas, ehk elektrivälja ja magnetvälja koosmõju
Magnetism (takistuse- ja temperatuuritegur) näitab, kui suure osa võrra oma väärtusest 0°C juures muutub keha takistus temperatuuri tõustes 1°C võrra. 1T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m 2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. Ampere'i jõuks F nim magnetväljas vooluga juhile mõjuvat jõudu. Jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui induktsioonijooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda juhis, siis pöial näitab Ampere'i jõu suunda. F = BIl sin F = I ( d l × B)
Elemtromagnetilise induktsiooni nähtus seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja pööriselektrivälja (selle jõujooned on kinnised jooned). Elektromagnetiline induktsioon Induktsioonivoolu tekkimine suletud kontuuris. Tekib seda kontuuri läbiva magnetvoo muutumise tõttu: 1) Kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas 2) Kontuur liigub magnetvälja suhtes või muutuvad mõõtmed. Induktsioonivool elektrivool, mis tekib suletud kontuuris, kui muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Lenzi reegel induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetvooga püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist. Induktsiooni elektromotoorjõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab induktsioonielektrivälja (pööriselektrivälja) ning võrdub välja poolt laengu
suunaga. Kui kehale mõjuv jõud on risti keha liikumissuunaga, siis kallutab jõud keha algsest liikumissuunast kõrvale. Kuna Lorentzi jõud mõjub risti kiirusega, siis põhjustab Lorentzi jõud ringjoonelist liikumist, pöörates osakest kogu aeg ühes suunas, nii et trajektooriks on ringjoon. See ringjoon tekib samasse tasandisse osakese kiiruse ja Lorentzi jõuga ning on risti magnetinduktsiooni vektoriga. Pööriselektriväli ja induktsiooni elektromotoorjõud. Induktsioonivool ja pööriselektriväli. Juhtme liikumine magnetväljas tekitab juhtmes induktsioonivoolu, mille suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. Nende kahe voolu vastassuunalisuses juhtmelõigu sama liikumissuuna korral avaldub Lenzi reegel. Samas ei tohi unustada, et mootori korral on uuritav mähisekeerd tarviti, generaatoris aga vooluallika rollis. Kui vaatleja täheldab elektrivoolu olemasolu
1 Milles seisneb elektromagnetilise induktsiooni nähtus? El mag indukts nähtuseks nimetatakse elektrivoolu tekkimist kinnises kontuuris, kui magnetväli milles see kontuur asetseb muutub. 2 Magnetvoo määratlus, vastav valem ja SI ühik. magnetvoog on mingit kontuuriga piiratud pinda läbivate magnetvälja jõujoonte arv f-magnetvoo ühikuks 1 weeber (WB) S-pindala mida vool läbib F=BS cos alfa B-magneetiline induktsioon(T) a-nurk induktsioonivektori ja normaali vahel 1 Weeber on magnet voog mis läbib kontuuri pindalaga 1 ruutmeeter sellega ristuvas magnetvälja mille magnetiline induktsioon on 1 Tesla 3
Elektromagnetism Kristiina Ojamets, 11a 1. Elektromagneetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris: kui kontuur liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog ; kontuur asetseb magnetväljas, mis muutub Elektromangeetilise induksiooni seaduseks on Faradi seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline ümbritsetud pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. i = - t 2. Muutumatus magnetväljas liikuvas juhis tekitab voolu Lorentzi jõud, mis paneb elektronid liikuma. Lorentzi ül. on küsimus 15 all 3. Muutumatu magnetväli ei tekita voolu liikumatus juhis, kuna muutumatu magnetväljata ja liikumatu juhtmeta ei ole ka liikuvat laengut, millele mõjuks Lorentzi jõud
Vooluringis tagab laengu ringkäigu vooluallikas. Vooluallikaks nim. seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid jõude nim. nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Kõrvaljõud on mitmesuguse olemusega nt. elektrijaama generaatoris magnetväljajõud, patareis ja akus keemiline jõud. Tööd, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel vooluringist nim. elektromotoorjõuks =Ak/q . elektromotoorjõud on max pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Kõrvaljõudude töö Ak laengu q läbiviimisel kogu vooluringist võib esitada summana. See koosnev väljaspool vooluallikat tehtavast tööst. A v ja tööst As, mis tehakse vooluallika sees. Ak=Av+As. Laengu suurusega q läbi jagades saame Ak/q=Av/q+As/q. =Uv+Us ; =I*R+I*r ; I= /(R+r) ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta näitab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja
ELEKTROMAGNETISM 11.a Triin Rannak 1. Elektromagnetilise induktsiooni olemus + valem - nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Elektromagnetnähtustele on iseloomulik, et elektri- ja magnetvälja pole võimalik vaadelda teineteisest lahus. Elektomagnetilise induktsiooni seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline ümbritsetud pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. 2. Mis tekitab voolu muutumatus magnetväljas liikuvas juhis? Lorenzi jõud. 3. Miks muutumatu magnetväli ei tekita voolu liikumatus juhis? Kui magnetväli ei muutu, siis ei saa olla ka elektrivälja, mis paneks juhtme liikuma ja kui juhe ei liigu ei ole ka liikuvat laengut, millele mõjuks Lorentzi jõud. 4. Mis on 1 veeber?
Induktsioonivool on alati sellise suunaga, et tema magnetväli püüab takistada seda magnetvälja muutust, mis induktsiooni voolu põhjustas *tugevnema magnetvälja puhul on induktsioonivoolu magnetväli vastupidise suunaga välisele väljale *nõrgeneva magnetvälja korral on induktsioonivoolu magnetväli samasuunaline väliseväljaga 3.Magnetvoog *magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju magnetvälja jõujooni läbib mingit magnetväljas olevat pinda *pinda läbiv magnetvoog sõltub: 1)magnetvälja magnetinduktsioonist B (T) 2)pinna suurusest S (M2) 3)nurgast pinnanormaali ja B vahel Beeta *magnetvoog arvutatakse järgmisest valemist ...=BScos... *magnetvoo tähtis on .... Ja mõõtühik veeber (Wb) *1Wb on magnetvoog läbi 1 m2 suuruse pinna siis kui see pind paikneb risti jõujoontega magnetväljas mille induktsioon on 1T *pinda läbiv magnetvoog on maksimaalne, kui pind on risti magnetväljaga ja null siis, kui pind paikneb magnetvälja sihis
Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus Magnetvoog läbi pinna S nim. suurust, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori B mooduli pindala S ja vektorite B ja n cosinuse vahelise korrutisega. (1Wb)=BScos (1) Üks veeber on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim. nähtust, kus suletud juhtivas kontuuris tekib induktsioonivool magnetvoo muutumisel kontuuri askohas(2) Elektormagneetilise induktsiooni nähtuse avastas 1831a Faraday, kes tegi järgmise katse:(3) Faraday muretses endale vajalikud asjad ära, pani need kokku ja hakkas katsetama ühe teadlasega. Lülitades voolu sisse läksid teise tuppa vaatama... Induktsioonivoolu suunda määratakse Lenzi reegli abil.(4) Magneti põhjapooluse lähendamisel tekib juhtmekeerus vool, mille magnetväli on vastassuunaline B, joonisel seega üles,
Kordamine ja töö 1. Mida nim . elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks? Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. 2. Mis on pööriselektriväli? Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel 3. Mis on induktsiooni elektromotoorjõud? Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. 4. Kuidas arvutatakse induktsiooni elektromotoorjõudu? (Valem , tähiste seletused, ühikud; kui saab seleta joonise abil) Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul
Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nim elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. Farady induktsiooniseadus on seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. .kus on elektromotoorjõud voltides , on kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog veeberites Magnetvoog näitab pinda läbivate jõujoonte arvu.See arv on määratud jõu joonte tihedusega. Magnetvoogu saab leida järgmise valemi kaudu: , kus B-magnetinduktsioon, S-
ja magnetvälja muundumist teineteiseks. · Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Tekkiv elektriväli on pööriselektriväli, kuna tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned e. pöörised. PÖÖRISELEKTRIVÄLI · Magnetväljas liikuv juhe lõikab magnetvälja jõujooni juhtmes tekib induktsiooni elektromotoorjõud kui see juhe on osa vooluringist, siis hakkavad vabad laengukandjad juhtmes liikuma tekib induktsioonivool. · Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tööd, mis liigutab juhet magnetväljas. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega. · Indutseeriva elektromotoorjõu suund määratakse parema käe reegliga:
· giga G 109 · mikro µ 10-6 · mega M 106 · nano n 10-9 · kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Induktsiooni emj. tekkimist juhis selles juhis esineva elektrivoolu tugevuse muutumise tõttu nimetatakse eneseinduktsiooniks.
4§ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 18. induktsioonivoolusuund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv, seda suurem on tekkinud voolutugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu väljatekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. Joonis 1.Vaatleme katset.
Magnetinduktsioon Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga (1A) ja ühikulise pikkusega (1m) juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. B – magnetinduktsioon F B= I – voolutugevus juhis Il l – juhtme pikkus Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetnõela põhjapoolus Magnetinduktsiooni ühikuks on 1 tesla (1T) 1T= N/A* m Biot´-Savart´i seadus vooluga juhtme magnetilise induktsiooni kohta antud ruumipunktis I l B=k r2 l- juhtme pikkus r- ruumipunkti kaugus juhtmest Magnetvälja suund Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetnõela põhjapoolus Joont, mille igas punktis on magnetväli suunatud piki tema puutujat, nimetatakse magnetvälja jõujooneks.
I = G U Vooluring jadamisi ühendatud vooluallikas ja tarbija, aga ka mitmed teised elemendid, nagu lüliti, mõõteriistad jne. Vooluallikas seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallika sisetakistus r; iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist: = Ak - elektromotoorjõud q Ak kõrvaljõudude töö q - laeng Ohmi seadus kogu vooluringi kohta voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega: I= R +r Voltmeeter pinge U mõõteriist, mis ühendatakse vooluringi rööbiti. Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur. Ampermeeter voolutugevuse I mõõteriist, mis ühendatakse vooluringi jadamisi. Ampermeetri takistus peab olema väike.
Liikumine Magnetväli + liikumine Elektrivool Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. Induktsiooni elektromotoorjõuks i nimetatakse tööd, mis juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse laengu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pingega U(klemmipinge). Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. ***Voolu puudumise korral juhtmelõigu otstel tekkiv pinge U avaldub kujul
IV. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON §18. Induktsioonivoolu suund Seni vaatlesime ajas muutumatuid elektri- ja magnetvälju. Ajas muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja ajas muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtmekeerus kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv seda suurem on tekkinud voolu tugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu välja tekitavas juhis. See võib muutuda näiteks välja tekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest
elektrivool + magnetväli liikumine (Ampere seadus, elektrimootor) 2. magnetväli + liikumine elektrivool (Lorentzi jõud, generator) Magnetvood. Faraday induktsiooniseadus Magnetinduktsioon iseloomustab magnetvälja ühes punktis. Ta ei sobi magnetvälja muutuste kirjeldamiseks. MAGNETVOOG näitab millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda, selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas (tähis , mõõtühik 1 Wb veeber) Piltlikult öeldes näitab magnetvoog pinda läbivate jõujoonte arvu Magnetvoog sõltub: · Sõltub magnetinduktsioonist (B-st) · Pinna suurusest (S) · Pinna ja magnetvälja jõujoonte vahelisest asendist Pinnanormaal kasut. pinna iseloomustamiseks Ühe veeberi definitsioon Üks veeber on magnetvoog mis läbib ühe ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda kui välja magnetinduktsioon on 1 tesla (T) Faraday induktsiooni seadus
FÜÜSIKA KORDAMINE KT nr 7 1. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni nähtus, kelle poolt ja millal nähtus avastati? Magnetiline induktsioon on nähtus, mille tulemusena tekib elektrivool suletud voolukontuuris, kui selle kontuuriga piiratud tasapinda läbivate magnetvälja induktsiooni joonte arv muutub. Avastati M.Faraday poolt 29.aug. 1831.a. 2. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus, valem, tähised valemis? Suletud voolukontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdne pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. i - induktsiooni elektromotoorjõud [V]
liikumisesuund; peopesa – tulevad magnetvälja jõujooned; pöial – näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. Millal tekib juhtme otstele pinge? Kui juhtmelõik liigub magnetvälja. Millistel tingimustel tekib juhtme otstele pinge? Pinge tekib liikumisel, mis ei toimu magnetvälja sihis. Kuidas mõista magnetvoo muutust? Magnetvoog näitab millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavad pinda, selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog = B S cos(beeta) Ühik 1 Wb Kondensaator (mahtuvus) - on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Elektrimahtuvus on düüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade süsteemide võimet salvestada endassse laengut ja seeläbi tekitada elektrivälja. Mahtuvuse ühik on 1F (farad) Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. C= Q/U Juhtme liikumine magnetväljas tekitab juhtmes induktsioonvoolu.
ELEKTRIVOOL Ajas muutuv magnetväli kutsub esile elektrivoolu. Seda nähtust nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks Muutuvat magnetvälja ja sellega koos ka elektrivoolu saab tekitada põhimõtteliselt kahel viisil: 1. Liigutades magnetit juhtme suhtes ( M. Faraday katse) 2. Liigutades juhet magnetvälja suhtes ( generaator) MICHAEL FARADAY (1791-1867) · Inglise keemik ja füüsik · Magnetvälja jõujooned · Elektromagnetiline induktsioon · Elektrolüüsi seadused Pinge magnetväljas liikuva juhi otstel U = v l B sin v - juhtme liikumise kiirus (m/s) l juhi pikkus (m) B magnetinduktsioon (T) nurk kiiruse ja magnetvälja suuna vahel Magnetvoog Oletame, et meil on suletud juhtmekontuur, mis paikneb homogeenses (selline magnetväli, kus magnetvälja jõujooned on paralleelsed sirged) magnetväljas B Magnetvoog läbi pinna S näitab,
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja jõujooned on alguse ja lõputa, magnetväli on pöörisväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja, mille kokkuleppelist suunda näitab orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Nähtust, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja, nimetatakse aine magneetumiseks. Magnetväli
Maal on kaks magnetpoolust Maa magnetiline põhjapoolus(maa lõunapoolus) ja Maa magnetiline lõunapoolus(maa põhjapoolus). Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 3. Millega tegeleb elektromagnetism? Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. 4. Mis on elektromagnetiline induktsioon? Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. 5. Kirjelda dünamo ehitust ja tööpõhimõtet. Dünamo koosneb pöörlevast osast e. rootorist, milleks on kindlal viisil paigutatud püsimagnetid ja staatorist, milleks on üldjuhul vaskjuhe, mis on ühendatud tarbijaga. Tööpõhimõte : Kui rootorik olevad magnetid hakkavad liikuma siis erinevate juhtme lõikude suhtes magnetväli muutub, mille tulemusena tekib juhtmes elektrivool. 6
Elektromagnetiline Induktsioon Elektrostaatika tegeleb seisvate laengute uurimisega Elektromagnetism tegeleb kiirendusega liikuvate laengute uurimisega. (vahelduvvool) Elektormagneetline induktsioon elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel Pööriselektriväli nim elektrivälja, mille jõujooned on kinnisied jooned ehk pöörised. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel Elektromagnetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas Induktsioonivool Induktsiooni elektromotoorjõuks nim tööd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise
suurem. 2. Mida kiiremini liigub laetud osake tugevas magnetväljas, seda suurem jõud mõjub osakesele. 3. Kui laenguga osake liigub risti magnetvälja B-vektori suunaga, siis tekkiv jõud on suurim. 4. Lorentzi jõu valem ja defineeri tähised valemis. - F(l) = F(m) / N ; F(m) = Magnetjõud ; N= Liikuvate laengukandjate arv ; F(l) = Lorentzi jõud | F(l)=q*v*B*sin a ;q laeng ; v kiirus ; B - magnetväljas mõjuv induktsioon ; sin a -nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel 5. Milline nähtus on elektromagnetilise induktsiooni? Kelle poolt ja millal nähtus avastati? - Elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumisel. 1831.a Faraday. 6. Millistel juhtudel tekib induktsioonivool? - Juhtme liikumise korral magnetväljas, (mille suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule.) 7. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus, valem, tähised valemis. -
U t Elektromagnetlaine – elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis PÖÖRISELEKTRIVÄLI Elektrimootoritel ja –generaatoritel on kaks peamist komponenti – rootor (liikuv osa) ja staator (seisev osa) Induktsioonivool – elektromagnetilise induktsiooni tagajärjel tekkinud vool Liigutades raami magnetväljas, tekib seal elektrivool Juhet liigutades hakkab neile mõjuma Lorenzi jõud. Induktsiooni elektromotoorjõud – pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele, kui juhtmes puudub vool Kõrvaljõudude töö kulub mehaanilise takistusjõu ületamiseks ja laengukandjate liikuma panemiseks Elektrivool + magnetväli liikumine (Ampere’i jõud) Magnetväli + liikumine elektrivool (Lorenzi jõud) Pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme otstel: U = v * B * l * sinα MAGNETVOOG. FARADAY INDUKTSIOONISEADUS
1)Elektromagnetiline induktsioon on magnetvälja muutumine, kus muutumine tekitab elektrivälja. 2)tekkiv elektriväli ei ole potentsiaalne, tma jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. 3)Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj). 4)Vooluga juhe hakkab magnetväljas liikuma.Juhtmes, mis liigub magnetväljas, tekib vool. 5)Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedal asuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetvälja muutuse kaudu voolu naaberjuhtmes. 6)Määratakse kruvireegli või parema käe rusikareegli järgi. Kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda.
jõud, mis panevad juhtme magnetväljas liikuma, nende toimel liigub laeng läbi kogu vooluringi. Tekkinud emj.nimetatakse induktsioonielektromotoorjõuks, seda võib määratleda kui pinget, mis tekib juhtmelõigu otstele, kui ta liigub magnetväljas ja tarbija puudub. Magnetvoog-näitab millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda, selle piunna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas, piltlikult öeldes näitab magnetvoog pinda läbivate jõujoonte arvu.Mõõtühik veeber Wb.Tähis Pinnanormaal-pinna ristsirge 1 veebri def: 1 veeber on magnetvoog, mis läbib ühe ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 tesla Faraday induktsiooniseadus- induktsiooni emj. On võrdeline magnetvoo muutumnise kiirusega 1 veeber on selline magnevoo muutus, mis ühe sekundi jooksul toimudes tekitab teklitab induktsiooni emj. 1 volt Lenzi reegli sõnastusi:
Elektromagnetilise induktsiooni nähtus - Olukord, kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Pööriselektriväli. Kasutatakse. - Tekib magnetvälja muutusel. Kasutatakse ära elektrigeneraatorites. Miks püsimagnetist kuulike ei veere vasktorus sama kiiresti kui sama suur raudkuul? - Pöörisväli hoidab seda magnetväljas kinni. Induktsiooni elektromotoorjõud - Pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. Faraday magentilise induktsiooni katse - Pooliga on ühendatud galvanomeeter. Pooli südamik on ühendatud teise mähisega ja teises mägises voolu sisselülitamisel tekib impulss esimeses mähises. Magnetvoog. Tähis. Ühik - Magnetvoog näidab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeltatavat pinda selle pinna suuruse ja ühendi tõttu magnetväljas. Tähis: fii; Ühik: 1 Wb Faraday
XI klass. test nr.4. 1variant. 1. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, kus (3p.) a) suletud juhtmekeerus tekib elektrivool, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas, b) elektrivool tekib muutumatus magnetväljas liikuvas juhtmekeerus, c) ainete ferromagnetilised omadused kaovad Curie temperatuurist kõrgemal temperatuuril, d) suletud juhtivas kontuuris tekib elektrivool, kui sellega piiratud pinda läbivate magnetilise induktsiooni joonte arv ajas muutub. 2