Polaarsel elektroodil võib see sisaldada ka vastasmärgilisi ioone tasakaalustavaid ioone. Kauguseni d2 ulatub difuusne kiht. See sisaldab soojusliikumises osakesi ja see liigub kolloidosakesega kaasa. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 25. Elektrokineetilised nähtused. Esimese rühma el. kin nähtused Elektroforees Elektroforees on protsess, kus (kolloid)osakesed liiguvad välise elektrivälja mõjul. Graanulale avaldub jõud. Elektroforeesi liikmeid on mitmeid. Ühel variandil jaotatakse laengu järgi. Teistel juhtudel võib jaotada aga molekulmassi järgi (poorne geel, ühtne laeng SDS) Elektroforeesi kaudu tseeta-potentsiaali mõõtmine Laeng avaldub järgmiselt Aga
tv - faasidevaheline pindpinevus Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (W ). a Adhesiooni tulemusena väheneb Gibbsi pinnaenergia adhesioonitöö suuruse võrra, Wa = - G Süsteemi alg- ja lõppoleku Gibbsi energiad (Ga ja Gl) on: Ga = vg + tg Gl = tv G = Gl - Ga = tv - vg - tg siit saame Dupre võrrandi Wa = tg + vg - tv 25. Elektrokineetilised nähtused. Eelnevast saime teada, et üldjuhul on kolloidosake laetud. Ta laengu määrab ära -potentsiaal. Elektrokineetilisteks nimetatakse nähtusi, millised võib jagada kahte rühma: 1) väljaspoolt rakendatud elektrivälja toimel kolloidse süsteemi faasid hakkavad liikuma või 2) kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe. Esimesse rühma kuuluvad elektroforees ja elektroosmoos - potentsiaali avaldamine elektroforeesil
(tuletust ei tule) 17. Adsorptsiooni isotermi leidmine (KK1 labori põhjal, kui tegite). 18. Elektrolüütide adsorptsioon. 19. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades. 20. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. 21. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus vaheline seos.(tuletust ei tule) 22. Dupre võrrandi tuletamine. (tuleb kindlasti) 23. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. 24. Elektrokineetilised nähtused. 25. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. 26. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 27. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. 28. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. 29. Koagulatsiooni ebakorrapärased read. 30. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. 31. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. 32. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid.
vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel kogunevad Ag + lähedusse. Ag+ läheduses on NO3- ioonid tugevasti seotud. Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side. Adsorbne kiht lõpeb, kui NO3- ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest, kuid liiguvad veel kaasa kolloidosakesega. Kompenseeriv NO3- laeng jaotubadsorbse ja difuusse kihi vahel. Teatud kaugusest alates NO3 - ioonid ei liigu enam graanulaga kaasa.Seda pinda nimetatakse libisemispinnaks ehk nihkepinnaks. Elektrokineetilised nähtused jagunevad kahte rühma, kus esimese rühma moodustavad elektroforees (kõige tähtsam, seisneb kolloidosakeste liikumises välises elektriväljas teatud kindlas suunas ning meenutab elektrolüüsinähtusi elektrolüütide lahustes.) ja elektroosmoos, mis tekivad süsteemis siis, kui faaside liikumine on põhjustatud välise elektrivälja poolt. Teise rühma moodustavad need, mille korral faaside liikumist põhjustab väline mehaaniline jõud. o Elektroosmoos
kaks laengukihti, nii nagu see toimub näiteks kondensaatoril. Elektriline kaksikkiht polariseeritaval elektroodil. Polariseeritaval elektroodil toimub laetud osakeste adsorptsioon tahke faasi pinnale. AgNO3 + KI AgI + KNO3 AgNO3 liia korral tekib [nAgI mAg+ (m-x)NO3-]x+ xNO3- tuum adsorbne kiht difuusne kiht graanul (+) KI liia korral tekib [nAgI mI`- (m-x)K+]x- xK+ graanul (-). 21. Elektrokineetilised nähtused Elektrokineetilisteks nimetatakse nähtusi, millised võib jagada kahte rühma: 1) väljaspoolt rakendatud elektrivälja toimel kolloidse süsteemi faasid hakkavad liikuma või 2) kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe. Esimesse rühma kuuluvad elektroforees ja elektroosmoos. Elektroosmoos see on peenestuskeskkonna (dispersioonikeskkonna) liikumine välise elektrivälja mõjul. Peenestatud faas (dispergeeritud faas) jääb paigale
membraantasakaal: [R+]1 = c1 | [Na+]2 = c2 - x [Cl-]1 = c1 + x | [Cl-]2 = c2 - x [Na+]1 = x | [Na+]1[Cl-]1 = [Na+]2[Cl-]2 Asendades sellesse võrrandisse tasakaalulise süsteemi kontsentratsioonide väärtused, saame: x(c1 +x) = (c2 - x)2, millest c22 x = —————— (difundeeruvate ioonide kontsentratsiooni muutus) c1 + 2c2 ! 2. Elektriline kaksikkiht, z-potentsiaal, elektrokineetilised nähtused. Valkude elektroforeetilise liikuvuse sõltuvus pH-st. ! Elektriline kaksikkiht koosneb laetud pinnast ja seda neutraliseerivast vastasioonide liiast lahuse pinnalähedases kihis. Üks osa kaksikkihti moodustavatest ioonidest on elektriliste ja adsorptsiooniliste jõudude tõttu tugevasti seotud tahke aine pinnaga: seda osa nimetatakse adsorbseks kihiks. Ülejäänud vastasioonid hajuvad soojusliikumise tõttu suuremal või vähemal
Nende ioonide tsentrid asuvad kaugusel x r ja summaarne laeng on q2. 4. Mida mõeldakse elektrilise kaksikkihi difuusse osa paksuse all? Millega määratakse elektrilise kaksikkihi tiheda (Helmholtzi) ja difuusse (Gouy) osa paksused? Difuusses kihis on ioonid jaotunud korrapäratult. Ioonid on küll elektrostaatiliselt adsorbse kihi laenguga seotud, kuid soojusliikumine põhjustab vastasioonide hajutatud olekut. 5. Loetlege elektrokineetilised nähtused ja selgitage, millest need on tingitud? Rakendades välist elektrivälja võime panna faasid üksteise suhtes liikuma. Nähtusi, kus välise elektrivälja toimel hakkavad liikuma faasid või kus faaside liikumisel tekib potentsiaalide vahe (elektriväli), nimetatakse elektrokineetilisteks nähtusteks. 1. elektroforees - osakeste liikumine välise elektrivälja mõjul liikumatus dispersioonikeskkonnas 2
Seda potentsiaali nimetatakse elektrokineetiliseks ehk -potentsiaaliks. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel. *Paljud kolloidlahused sisaldavad peale valmistamist suurema või väiksema hulga molekulaarseid aineid(peamiselt elektrolüüte) Need lisandid tuleb eemaldada, sest liigne elektrolüüt üldiselt vähendab kolloidlahuse püsivust. Elektrokineetilised nähtused *Mõistet elektrokineetiline kasutatakse, kirjeldamaks nähtusi, mis tekivad laetud osakeste liikumisel ümbritseva keskkonna suhtes. *Adsorbse kihi ioonid ning enamasti ka osa difuusse kihi ioonidest ja vee molekulidest on osakese pinnaga nii tugevalt seotud, et liiguvad sellega kaasa. *Potentsiaali sellel liikuva ja seisva kihi vahelisel piirpinnal (lahuse sisemuse suhtes) nimetatakse elektrokineetiliseks
Seda potentsiaali nimetatakse elektrokineetiliseks ehk -potentsiaaliks. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel. *Paljud kolloidlahused sisaldavad peale valmistamist suurema või väiksema hulga molekulaarseid aineid(peamiselt elektrolüüte) Need lisandid tuleb eemaldada, sest liigne elektrolüüt üldiselt vähendab kolloidlahuse püsivust. Elektrokineetilised nähtused *Mõistet elektrokineetiline kasutatakse, kirjeldamaks nähtusi, mis tekivad laetud osakeste liikumisel ümbritseva keskkonna suhtes. *Adsorbse kihi ioonid ning enamasti ka osa difuusse kihi ioonidest ja vee molekulidest on osakese pinnaga nii tugevalt seotud, et liiguvad sellega kaasa. *Potentsiaali sellel liikuva ja seisva kihi vahelisel piirpinnal (lahuse sisemuse suhtes) nimetatakse elektrokineetiliseks
annaabi.ee 
