A Elektrivool tekib, kui on olemas vooluallikas ja vabad laengukandjad. Laetud osakesi, mis savad aines vabalt liikuda, nimetataksevabadeks laengukandjateks. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse osakeste liikumise suunda. Elektrivoolu toimed ja nende tunnused on: 1) Soojuslik elektrivoolus keha soojeneb 2) Keemiline elektrolüüdi vesilahuses lähevad vees olevad naelad rooste 3) Magnetiline tõmbab magnetilise omadusega asju enda poole või tõmbub ise magnetilise eseme vastu. Voolutugevuse tähis on [I] ja ühik on amper [A] t = aeg ; g = elektrilaeng Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Kui otsitakse elektrilaengu tähistatakse seda [C] ehk kuloniga. Arvutuse vastused (0,27 A ; 120 C) B
ELEKTROMAGNETISM 1. Elekrtomagnetism uurib eelkõige laetud osakeste mitteühtlast liikumist ehk siis elektri osakesed tekitavad liikumise tulemusel magnetvälja või vastupidi. 2. Elekrtomagnetilise induktsiooni nähtus seisneb osakeste liikumises ehk elektrivoolus. 3. Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks. 4. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. 5. Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks, mida tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f
Nimipinge-pinge millel seade asendab nimivõimsust Joule lenz Elektrivoolu toimel juhist eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhui takisusega R ja voolu kestvusega t Q=I2Rt Alalisvoolu korral on laengutele mõjuv jõud elektrijõud ja takistusjõud võrdsed, järelikult kogu elektrivoolu töö kuulub takistusjõudude ületamisel ja takistusjõu vastu tehtav töö eraldub soojushulgana. Kütteseaduses on vvoolutöö aisaks A= IUT=Q Kui tehakse mehaanilist tööd, siis elektrivoolus läheb kaeks asjaks A=Am*Q Am-mehaanilie töö UIT=Am+I2Rt AA=Q=qU=IUt=U2/R*t=I2Rt=N*t Elektriliseks võimeks võib nimetada voolutugevuse ja pinge korrutis 1J=1W*1s Saame võimsuse 1W, kui otstel pinge 1V ja teda läbib vool 1A N=A/t=IU=U2/R=I2R Ohmi seadus kogu voolluringi kohta Vooluallikas nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks Vooluallikas toimivaid jõude nim nende mitteelektilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks
keemiliste sidemete moodustamisel), kui põhiaine aatomitel, seega jääb elektrone üle ja tekib elektronide juhtivus ehk doonorjuhitavus Aktseptor - lisandaine aatom, mille on vähem valentselektrone kui põhiaine aatomitel, ülekaalus on augud ja vastavat juhtivust nim aktseptor ehk auk p-juhtivus. 23 Diood - pooljuhi ühend, mis koosneb´kahest erinimelisest poojuhist (n ja p), see võimendab elektrivoolus pärivoolukorral (pluss pool ühendada diood n-poolega, diood nõrgendab talle rakendatud elektrivoolu, kui rakendada vastu pinget) 24 Transistor - pooljuhtseadis, mis koosneb 3 pooljuhist, mis on vaheldumisi üksteisega ühendatud Kasutus: saab elektrisignaali võimendada, sisse lülitada, tekitada ja muundada 25 Kiip - nüüdis elektroonika põhielement, milles on väiksele pindalale koondatud suur hulk
läbi minna). Samal ajal saadab kontroller elektrivoolu mööda kuvaliini, mis liigub väljavalitud pikslini. Elektrienergia saab avatud aadressi real laengu ja liigub läbi piksli ning läbib vastava vooluringi. Elektripingetest tekkiv energia väljub aatomitest gaasiseguna, muutes gaasi plasmaks. Mateeria muutub plasmaks, kui energiaallikas läbib normaalolekus stabiilseid gaase nagu neoon ja ksenoon. Elektrivoolus vabalt liikuvad elektronid tabavad gaasi aatomeid, luues ja andes edasi oma energia ioonidele. Need ioonid on aatomid, mis on elektronide tasakaalutuse (sümmeetria puudumise) tõttu positiivselt või negatiivselt laetud. Ioonid on ebastabiilsed ja pöörduvad tagasi oma normaalsesse seisu. Kui see juhtub, kiirgavad ioonid energia, mis nad tekitas valguse ultraviolett kuulikestena, mida nimetatakse footoniteks. Ultravioletsed footonid tabavad piksli kambri seinades olevat fosforit
arvbuus Fileerimisnuga painduva teraga, 18-24 cm pikkune. Kala ja liha fileerimiseks. Koorimisnuga kaarja teraga, kartulite, puuviljade ja köögiviljade koorimiseks. Oivaline sokolaad ja parmesani juustu kaabeteks, samuti sobilik riknenud piirkondade eemaldamiseks viljadelt. Induktsioonpliit klaaskeraamilise pealispinnaga pliit, mille tööpõhimõte seisneb pliidi pinna all olevat pooli läbivas elektrivoolus. Pooli ümber tekib magnetväli, mis omakorda tekitab pöörisvoolud pliidile asetatud nõus. Pöörisvoolude tulemusel tekib nõu põhjas ja seintes soojus. Induktsioonkuumutuse meetodil muutub näiteks vee keetmine keskmiselt kaks korda kiiremaks ja poolteist korda ökonoomsemaks võrreldes "tavalise" keraamilise kuumutustsooniga. Luakatted Rootsilaud kasutatakse nii hommiku-, õhtu- kui ka lõunasöökide serveerimisel. Lauale
Aktsioonipotentsiaal on tuntud ka kui närviimpulss. Aktsioonipotentsiaal tekib pingetundlike ioonkanalite poolt. Puhkepotentsiaali ajal on kanalid kinni, kuid avanevad kiirelt kui membraanipotentsiaal suureneb teatud piirväärtuseni. Avanedes lasevad kanalid sisse Na + ioone, mis muudavad elektrokeemilist gradienti, mis omakorda potentsiaalierinevust suurendavad. Selle tulemusena avaneb veelgi rohkem kanaleid, suurendades voolutugevust membraaniläbivas elektrivoolus. Sünaps Sünaps on närvisüsteemi struktuur, mis lubab neuronil saata teisele neuronile keemilist või elektrilist signaali. Sünapsis läheneb signaalisaatja neuroni membraan (presünaptiline neuron) vastuvõtja-neuronile (postsünaptiline neuron), millel mõlemil on molekulaarsed vahendid membraanide ühendamiseks ning signaliseerimiseks. Närviimpulsi ülekanne sünapsis Närviimpulss kutsub esile närvilõpme membraani depolarisatsiooni, avanevad
annaabi.ee 
