ja hoiab seda. Vooluallikal on kaks poolust. Üks on positiivse laenguga ja teine on negatiivse laenguga, mis peavad olema eraldi juhtmetega edasi kantud elektritarvitile, et selles saaks muunduda osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. See on suletud vooluring, milles levib elektrivool. Vooluringi saab avada eemaldades ühe juhtme otsa jadamisi ühendatud vooluringi osast, mille järel elektrivool katkestub ja elektritarvitis ei muundu osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks, sest sellel puudub elektriväli. Vooluringi saab avada ka lisades jadamisi vooluringi ühe või enama lüliti, mis on tunduvalt lihtsam ja turvalisem kui juhtme otsa eemaldamine. Vooluringi saab ka lisada ühe või enama voltmeetri, et mõõta pinget, ühendades selle rööbiti elektrijuhiga, mille otstel pinget tahetakse mõõta. Kui vooluringis on alalisvool tuleb kasutada alalispinge voltmeetrit, kui vahelduvvool,
Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teed elektriväli tööd 1 džaul. Pinge 230V on inimesele eluohtlik. Millises vooluringis saab olla elektrivool? Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Millistest osadest koosneb vooluring? Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d) Mis toimub elektritarvitis? Tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. Milleks kasutatakse juhtmeid? Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Mis on lüliti ülesandeks? Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Mida kirjeldatakse elektrivälja pinge mõiste all? Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis.
ioonide vastastikmõjust. Voltmeetriga mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Juhi takistus saadakse, kui ping jagatakse voolutugevusega. Juhi takistust saab otstelt mõõta oommeetriga. Takistuse mõõtmiseks tuleb juht vooluringist eemaldada. Vooluring moodustuvad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti ja lüliti. Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis. Elektritarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Lüliti abil saab vooluringi kas sulgeda või avada. Lõliti ühendatakse tarvitiga jadamisi. Vooluringe kujutatakse joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks.2A ühes sekundis läbib juhiristlõiget laeng 2 kulonit. Ohmi seadus voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Takisti tema takistust ei saa muuta, reostaat tema takistust saab muuta, kasutatakse
Valesti paigaldatud, parandatud või kasutatud elektriseade võib tekitada tuleohu, ohustada tervist ja elu. Tavaline elektritarbija võib: sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid, automaatkorke ja kaitselüliteid; kontrollida rikkevoolukaitselüliti rakendumist; • kontrollida indikaatoriga pinge puudumist; • vahetada oma elamu või korteri korkkaitsmeid ja valgustugevuse regulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid pisikaitsmeid; • vahetada valgustite lampe ja startereid; • vahetada elektritarviti riknenud ühendus- ja pikendusjuhet või pistikut uute vastu; • vahetada pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paiknevat riknenud vahelülitit uue vastu; • ühendada kohtkindlat valgustit (näiteks laevalgustit) valgustiklemmiga Raha saab kokku hoida: Elektripliidi keeduplaat lülitage sisse alles siis, kui nõu on juba plaadile asetatud.
16. Milline energia muundub elektrienergiaks – keemilises vooluallikas: keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia, -termoelemendis: soojusallika siseenergia, -generaatoris: mehaaniline energia, -päikesepatareis: valgusenergia. 17. Millistest osadest peab koosnema vooluring? Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed. 18. Millises vooluringis saab olla elektrivool? Suletud vooluringis. 19. Mis toimub elektritarvitis? Elektritarviti muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. 20. Milleks kasutatakse vooluringis juhtmeid? Vooluringi osade ühendamiseks. 21. Mis ül on vooluringis lülitil? Selle abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. 22. Kirjelda elektritarvitite jadaühendust. Elektritarvitid on ühendatud omavahel jadamisi ehk järjestikku. 23. Kirjelda elektritarvitite rööpühendust. Tarvitid on ühendatud rööbiti ehk paralleelselt. 24
· eriti kui on tegemist laste või puuetega isikutega. Sõltuvalt oma teadmistest ja oskustest tohib tavaline elektrikasutaja kodus teha järgmist: · Sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid, automaatkorke ja kaitselüliteid; kontrollida rikkevoolukaitselüliti rakendumist. · Kontrollida indikaatoriga pinge puudumist. · Vahetada oma elamu või korteri korkkaitsmeid ja valgustugevuse regulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid pisikaitsmeid. · Vahetada valgustite lampe ja startereid. · Vahetada elektritarviti riknenud ühendus- ja pikendusjuhet või pistikut uute vastu. · Vahetada pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paiknevat riknenud vahelülitit uue vastu. · Ühendada kohtkindlat valgustit (näiteks laevalgustit) valgustiklemmiga. · Asendada kohtkindla valgusti valgustiklemmi valgustipistikupesaga või vahetada riknenud valgustipistikupesa uute vastu.
Keermeliited – õigesti kruviklemmiga tehtud ühendus on usaldusväärne ja eelis on, et ühendust on lihtne avada ja uuesti sulgeda. Peenekiuliste juhtide ühendamiseks on kruviklemm sageli ainus usaldusväärne ühendusviis…. – Poltühenduse kasutatakse suurte ristlõikepindaladega juhtide korral enamasti koos kaablikingadega, et ühendada kaablikingadega poltühenduse abli lati vms külge. Lõppahela jätkamine – lõppahelat võib jätkata elektritarvitis, nt valgustis, kütteseadmes, pistikupesas või liitekarbis, kui nende klemmid on mõeldud sel otstarbel kasutamiseks. Karpides peab olema piisavalt ruumi. Lõppahelat võib jätkata ka mujal kui harukarbis: …lõppahela ristlõiget ei muudeta tavalises lülitikarbis või pistikupesas …juhi ristlõiget võib muuta, kui ühendamiseks on seadises eraldi üksteisest sõltumatud klemmid … klemmidega ühendatakse ainult nii palju juhte, kui lubatud
Tööleht 6 Vooluring 1.Millistest osakestest koosneb vooluring? V: vooluring koosneb vooluallikast, tarbijast (lamp vms) ning kahest juhtmest. 2.Millised on vooluringi osade tähised elektriskeemidel. Tehke joonis. V: 3.Kuidas asetsevad üksteise suhtes jadamisi ühendatud tarvikud? Joonis. V: 4.Millises vooluringis saab olla elektrivool? V: elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis 5.Mis toimub elektritarvitis? Näited. V: muundub osa elektrienergiat teist liiki energiaks. N: laelamp, elektripliit, pesumasin 6.Milleks kasutatakse juhtmeid? V: on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks 7.Mis on lüliti ülesanne? V: vooluringis avamiseks ja sulgemiseks Täida lüngad Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel
2. Vahetada luminofoor lamp valgustite lampe ja süütureid. 3. Sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid sealhulgas kaitselüliteid. 4. Kontrollida likkevoolu kaitselüliti rakendumist. 5. Vahetada oma elamu või korteri keerekaitsmeid(kõnekeeles kaitse korke) jälgides seejuures et uue kaitsme nimivool ei oleks suurem kui läbipõlenud kaitsmel. Mittemingil juhul ei tohi hakata kaitsmeid parandama. 6. Vahetada pingevabalt oma valgusregulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid pisikaitsmeid. 7. Kontrollida indikaatoriga pinge puudumist. 8. Pingevabasolukorras vahetada kaitsejuhita elektritarviti riknenud ühendus ja pikendusjuhet ja pistikut uute vastu. 9. Pingevabas olukorras vahetada kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paind juhtmes paiknenud riknenud vahelülitit uue vastu. 10. Pingevabas olukorras ühendada kohtkindla tvalgustit(nt lae valdustit) valgusti klemmidega. 11. Pingevabas olukorras asendada kohtkindla valgusti valgusti klemmid valgusti
annaabi.ee 
