Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elektritarbe" - 5 õppematerjali

Energia säästmine
2
odt

Energia säästmine

Energia säästmine Elektrikulud on tänapäeval väga suured mitmete faktorite tõttu. Kasutatakse vanu seadmeid, mille elektritarbe on mitmetes kordades suurem, võrreldes tänapäevaste seadmetega. Väiksed investeeringud uutesse seadmetesse vähendaks elektrikulusid suurel viisil. Üheks tuntumaiks energiat säästvaks tooteks elamutes on hetkeliselt led-pirnid, mille keskmine elektritarbe on 10-20w, valgustades tuba sama hästi kui hõõglamp, mille elektritarbe on 80w. Led lampide üheks heaks eeliseks on ka pikem eluiga, kuna see ei kuumene nagu hõõglambis olev hõõgniit, mis tihti peeneneb ning lõpuks katkeb. Teine võimalus on välja vahetada vana tehnika uuema vastu, televiisorid, monitorid, külmkapp, elektripliit, elektriradiaator, elektiahi jne. Tehnika ostul võiks üle vaadata toote energiatõhususe märki, mis võib olla D,C,B,A,A+,A++,A+++, toote energiatõhususe märk näitab seadme elektrienergia tarbimist, millest D võtab

Geograafia → Energiamajandus
5 allalaadimist
Kas Eesti vajab tuumaelektrijaama
3
odt

Kas Eesti vajab tuumaelektrijaama?

Riigi ideaal kitsendab oluliselt uute valikute ringi. Kas Eesti vajab just aatomite lõhustumisel põhinevat elektrijaama või on ülima energeetilise sihi täitmiseks ka muid variante? Tuumajaama rajamine on Eestile kasulik, sest see on lihtne ja kiire. Eesti vajab vaid kahte reaktorit täielikuks energiavajaduse katmiseks, arvestades ka tulevikku. Samas on arulage mõelda, et ühe riigi elektritarbe katab ainult tuumaenergia. Seega piisaks esialgu ka vaid ühest 600 MW reaktorist. Anto Raukas on väitnud, et aastaks 2016 peaks meie tarbimise koguvõimsus olema tõusnud 2300 MW-ni. Olgu võrdluseks öeldud, et Soomes Olkiluotos valmis äsja uue põlvkonna reaktor jõudlusega 1600MW. Võib arvata, et sellise jaama ehitamine on tohutult kallis, mis on ka pooleldi õige kui mitte arvestada teisi tähtsaid numbreid. Ehitamine ja lõplik utiliseerimine pärast

Kirjandus → Kirjandus
43 allalaadimist
VALGUS JA VALGUSTUS TÖÖKOHAL
42
pptx

VALGUS JA VALGUSTUS TÖÖKOHAL

 erakordselt pikk tööIga (50 000–100 000 tundi)  väike tööpinge ja minimaalne soojenemine,  suur põrutuskindlus. 13 Elektripirnide võrdlus  Energiaklassid jagunevad järgmiste protsentide alusel (energiatarve võrreldes nn. standardvalgustiga)  Mida kõrgem klass, seda parem on luumenite ja võimsuse suhe.  Võimsus arvestatakse elektritarbe järgi ning oodatav eluiga on antud hinnanguga, et lamp põleb päevas keskmiselt kolm tundi.  Üks viise pirni efektiivsuse hindamiseks on arvutada, mitu luumenit see vati kohta toodab  Tabel 2. Lampide andmed 14 Võttes lisaks arvesse 20000 tunnise oodatava eluea on selge, et LED pirn parim ja pikemas perspektiivis odavaim Heledustemperatuur võrdleb musta keha ja mittemusta keha

Ergonoomika → Töökeskkond ja ergonoomika
8 allalaadimist
VALGUSTUS TÖÖKOHAS
34
docx

VALGUSTUS TÖÖKOHAS

suurepärasemad perspektiivid tänu nanotehnoloogiliste materjalide kaasamisele. Kuidas valida õige pirn? Energiaklassid jagunevad järgmiste protsentide alusel (energiatarve võrreldes nn. standardvalgustiga) A B C D E F G <18–25% <60% <80% <95% <110% <130% >130% Mida kõrgem klass, seda parem on luumenite ja võimsuse suhe. Võimsus arvestatakse elektritarbe järgi ning oodatav eluiga on antud hinnanguga, et lamp põleb päevas keskmiselt kolm tundi. Üks viise pirni efektiivsuse hindamiseks on arvutada, mitu luumenit see vati kohta toodab. Ülemisel joonisel on hõõgniitpirn, halogeenpirn, fluorestsentspirn ning LED pirn. Jaotame nende kohta antud andmed tabelisse koos eelmainitud efektiivsushinnanguga: Hõõgniit Halogeen Fluorestsents LED

Ergonoomika → Ergonoomika
32 allalaadimist
Energiasääst kortermajas
52
pdf

Energiasääst kortermajas

· paigalda üldkasutatavatesse ruumidesse (trepikojad, keldrid, pööningud) võimalikult väikese võimsusega pirnid; · kasuta trepikodade valgustuses liikumisanduri ja aegreleega automaatlüliteid ning jälgi elektrikilpide korrektset suletust. 29 Arenenud riikides täheldatakse tendentsi elektritarbe aeglasele kuid pidevale tõusule. Reeglina on keskmise pere aastane elektrikulu 3500 ­ 5500 kWh piires, mille jagunemine liigiti erineb riikide lõikes, kuid ülevaatlikult võib tuua näitena: Valgustuseks 400 - 500 kWh Elektriline saunakeris 1 000 - 1 500 kWh

Füüsika → Füüsika
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun