· Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi asutaja ja esimees · ajakirja "Uus Talu" asutaja ja tegevtoimetaja · sarja "Väikepõllumehe kirjavara" üks toimetajaid ja viljakas autor · kujundas Piistaoja talu, üle Eesti tuntud tootmis- ja katsetaluks: pani aluse sihipärasele eesti mustakirju karja aretusele ja kultuurrohumaaviljelusele; rakendas esimest korda Eestis masinlüpsi ja elektritara; propageeris silotegemist; TÄNAPÄEV: 2008. aastal alustati eraldi noorloomade ja kinnisloomade lauda ehitust. 2010. aasta suveks valmis see koos uute asfalteeritud teede ning silohoidlatega. Tänapäeval on Piistaojal 372 Eesti Holstein Friisi tõugu lüpsilehma, kes kõik on välja kasvanud seitsmest 1918. aastal Piistaoja talule ostetud lehmast. Piistaojal on palju mõeldud ka loomade heaolule. NÄITEKS:Lüpsilehmad elavad aastaringselt vaid neile
oma peret. Seda võib ka inimeste pealt näha. Kui karuga seotud konflikt tähendab juba rüüstet, ehk et karu ründab inimese vara või selleks on oht, tuleks sellega tegeleda enne, kui karu on midagi ära jõudnud hävitada või sellest kohast üldse teada saanud. Karu on teadupärast väga hea mäluga loom ja parim rüüste vältimise viis on jätta talle meelde, kuhu ei tasu trügida. Näiteks võib kasutada kõrgeid platvorme ümber mesitarude või panna püsti hoopis elektritara. Need abinõud on vajalikud selleks, et karule jääks meelde, miks nende tarude juurde enam mõtet minna ei ole. Paraku igasugused hernehirmutised teda ei hirmuta. Mina isiklikult arvan, et karude peatamiseks tuleks kasutada rohkem karusõbralikke vahendeid. Nendeks oleks näiteks mesitarude ümber olevad kaitseaiad, kuid kuna karud on väga tugevad loomad, siis ilmselt oleks selliste vastupidavate tarade ehitamine väga kulukas.
esimees ajakirja "Uus Talu" asutaja ja tegevtoimetaja sarja "Väikepõllumehe kirjavara" üks toimetajaid ja viljakas autor paljude teadusväärtusega kirjutiste autor ja kaasautor kujundas Piistaoja talu, mille tema isa oli linamüügituluga 1896.a. päriseks ostnud, üle Eesti tuntud tootmis- ja katsetaluks: Hr. Pooli teod ja tegemised pani aluse sihipärasele eesti mustakirju karja aretusele ja kultuurrohumaaviljelusele; rakendas esimest korda Eestis masinlüpsi ja elektritara; propageeris silotegemist; korraldas karjakasvatus- ja piimatalituskursusi; töötas välja talutööde ratsionaliseerimise õpetuse, pani aluse püsivale tööliskaadrile talus. sai eesti rahvas tol ajal vaimustust ning tõuget rahvuslikuks liikumiseks; 1993. aasta kevadel Valgamaal loodud Theodor Pooli Fond on oma tegevuse põhitähelepanu suunanud noortele ettevõtlikele maaperedele kui määravale jõule külaelu arendamisel. Piistoja talu Eesti põllumajanduses Majapidamine, mida 1941
mittemaitsvaid umbrohtusid, metsikuid võrseid. See võib viia mõnikord isegi mürgiste taimede söömisele ja mürgistuste tekkimiseni. Kitsed eelistavad ebatasaseid, künklike karjamaid, vähem meeldib neil olla madalatel ja tasastel karjamaadel. Elektrikarjuste kasutamisel peaks tara kõrgus olema vähemalt 105 cm ja tara peaks koosnedes 4...5 erinevast traadist. Kõige madalam traat peaks olema 15...20 cm kõrgusel maast, sest kitsed püüavad tungida läbi elektritara pigem altpoolt roomates kui üle hüpates. Karjatamise korraldamisel peaks teadma, et kits otsib vihma eest varju ja talle ei meeldi märjaks saada. Võrreldes veise ja lambaga võib märjaks saanud kits kiiremini haigestuda, sest kitsel on rasvaladestus minimaalne. Vabapidamisel ja karjatamisel peaks kitsedel olema võimalus vihmaste ilmade korral varjuda avatud varjualustes, kergehitistes, küünides. Talvel on kitsede põhisöödaks hein või silo
söövad toidu sobivuse korral rohu madalaks. Hobused söövad väga erinevaid taimi, samuti 30 meelsasti puulehti. Kuna hobused liiguvad eriti palju ja salkadena, ei sobi nad väga õrnale ja niiskele pinnasele ega väikse pindalaga maadele. Koduloomadena tuleks eelistada Eesti algupäraseid loomatõuge nagu eesti hobune, eesti maatõugu veis ja lammas. Tänapäeval on karjatatavate koplite piiramisel mõjusaim ja vähim tööjõudu nõudev vahend elektritara. Esteetilises mõttes ja maastikupildi säilimise huvides tuleb aga soovitada traditsioonilisi puust ja kivist aedu (kivi-, latt-, varb-, teivasaed). (Talvi T. 2001 Pool-looduslikud kooslused, Tartu:Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus) Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel) Pärandkooslused on väga olulised lindude rändel, linnud saavad seal puhata ja kosuda. Matsalu looduskaitseala loodi juba 1957. Aastal. Alates 2004. Aastast kannab ta rahvuspargi nime
annaabi.ee 
