ELEKTRILAENGU JVUSE SEADUS -)kehad elektriseeruvad hrumisel selleprast et mingi hulk elektrone lheb le helt kehalt teisele. Kehade elektriseerumisel toimub elektronide mberjaotumine kehade vahel, mis enne hrdumist olid neutraalsed. -)kahe elektriseerunud keha kogulaend on aga vrdne nulliga, nagu see oli enne kehade elektriseerumist. -)Kui elektrilaendu lekannet ssteemi vi ssteemist vlja ei toimu, siis moodustavad kehad elektriliselt isoleeritud ssteemi. -)Elektriliselt isoleeritud ssteemis kehtib elektrilaengu jvuse seadus. -)Elektriliselt isoleeritud ssteemi kogulaend on muutumatu. -)Valem: q1 + q2 + ... qN = const. q1;q2-ssteemi kuuluvate kehade laengud. ELEKTRILAENGUTE LEKANNE -)Elektrilaengut vib edasi anda helt kehalt teisele, selleks tuleb eletriseeritud kehaga puudutada elektriseerimata keha
Keha laetud kehaga puudutades. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Lihtsaim kodune viis tekitada väikest elektrilaengut on hõõruda plastikjoonlauda näiteks majapidamispaberi või puuvillast riidega. Plastikjoonlaud omandab negatiivse elektrilaengu. Kui nüüd joonlaud (täpsemalt, selle hõõrutud osa) viia väikeseks lõigatud või rebitud paberitükkide lähedusse, siis paberitükid tõmbuvad joonlaua poole. Paberitükkide endi elektriseerumist selgitab laengu indutseerimise nähtus. Joonis 1 Elektriseeritud kehade vastastikumõju. Kahte liiki laengud Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaenguid on kahte liiki – positiivselt laetud kehad (+) ja negatiivselt laetud kehad (-). Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, eriliigilise elektrilaenguga kehad
Iga keemilise elemndi aatomi ehitust saab iseloomustada üldkujul VIHIKU TEKST see X ja värk ELEKTRILAENGU JÄÄVUSE SEADUS -)kehad elektriseeruvad hõõrumisel sellepärast et mingi hulk elektrone läheb üle ühelt kehalt teisele. Kehade elektriseerumisel toimub elektronide ümberjaotumine kehade vahel, mis enne hõõrdumist olid neutraalsed. -)kahe elektriseerunud keha kogulaend on aga võrdne nulliga, nagu see oli enne kehade elektriseerumist. -)Kui elektrilaendu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu, siis moodustavad kehad elektriliselt isoleeritud süsteemi. -)Elektriliselt isoleeritud süsteemis kehtib elektrilaengu jäävuse seadus. -)Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaend on muutumatu. -)Valem: q1 + q2 + ... qN = const. q1;q2-süsteemi kuuluvate kehade laengud. ELEKTRILAENGUTE ÜLEKANNE -)Elektrilaengut võib edasi anda ühelt kehalt teisele, selleks tuleb eletriseeritud kehaga
Järeldus: Kahe erineva polüestri märguvuskatsed olid väga erinevad. Seetõttu saab järeldada, et polüestri märguvusomadused varieeruvad ning sõltuvad kanga töötlemisest. Akrüül (PC, PAN, PAC) Omadused Akrüüli ehk polüakrüülnitriilkiudu toodetakse nii kuiv- kui märgketrusmenetlusega. Akrüül on kerge kiud, mille tugevus ja venivus varieerub. Akrüülil on halb tule- ja kuumusekindlus, esineb pillingut ning elektriseerumist. Akrüül süttib kergelt ja põleb suure leegiga, põledes eraldub magusat lõhna. Märgumine kanga omadusi ei muuda.2 Kangas Põlemine Kangas süttis juba leegi kõrval ning põles sulades kiiresti. Järeldus: Katse tõestas, et akrüül on kergestisüttiv kangas ning põleb kiiresti. Märgumine Kuiva kanga kaal: -0,0180-(-0,0371)=0,0191g. Märja kanga kaal: 0,1326-(-0,0370)=0,1696g. 2 B o n c a m p e r, Irma 2000. Tekstiilkiud: Käsiraamat. Tallinn: Infotrükk.
Louis Guillaume Le Monnier püsti kümmnemeetrise puust masti ja selle külge isoleeritud teraviku. Le Monnier´d huvitas, kui kaugel äikesepilvest on võimalik elektrilaengut registreerida.Nõrk elekter ei anna sädet ja Le Monnier kontrollis elektrilaengut selle järgi, kuidas varda küljest tulev traat tolmu külge tõmbab. Ühel selgel juunikuu päeval ei olnud pilvi lähemas ega kaugemas ümbruses, kuid traat tõmbas ikka tolmu külge. Le Monnier asus varda elektriseerumist igapäevaselt registreerima ja tema Prantsuse Teaduste Akadeemia Toimetistes ilmunud artikkel märgib regulaarsete atmosfäärielektriliste mõõtmiste algust. 18. sajandi keskpaigani arvati, et õhk on ideaalne isolaator ja elekter võib seda läbida ainult sädeme kujul.Le Monnier´ avastus tähendas muud: elekter tuleb taevast ka sädemeta. Esimese mõõteriista nõrga staatilise elektri mõõtmiseks ehk elektromeetri ehitas aga G. W. Richmann Peterburis 1744. aastal
tekkimist, siis aja möödudes on neid võimatu ära saada. Plastmass Plastmassist valmistatakse valamuid, dusialuseid, mööblit jne. Pindade hooldamine: neutraalne või nõrgalt aluseline puhastusaine pindade valgendamiseks võib kasutada valgendeid sisaldavaid pesupulbreid või kloori sisaldavaid puhastusaineid reljeefseid pindu pestakse harjaga veeplekkide vältimiseks võib pinnad kuivatada aluselise puhastusaine kasutamine vähendab pinna elektriseerumist 1 taluvad lahjendatud happeid ei talu lahusteid Tapeet Tapeetide liigid: pabertapeet tekstiiltapeet vinüültapeet värvitav tapeet Tapeetidest kasutatakse ühiskondlikes ruumides klaaskiudtapeeti, mis hiljem värvitakse. Sellise pinna hooldamine on sama, mis värvitud pindade puhul. Kodudes kasutatavad pabertapeedid kannatavad vaid kuiva meetodiga tolmu eemaldamist. Nn. pestavad tapeedid kannatavad niisket meetodit ja neutraalset puhastusainet.
v Neturaalne puhastamine. Plastmass Plastmassist valmistatakse valamuid, duialuseid, mööblit jne. Pindade hooldamine: v Neutraalne või nõrgalt aluseline puhastusaine v Pindade valgendamiseks võib kasutada valgendeid sisaldavaid pesupulbreid või kloori sisaldavaid puhastusaineid v Reljeefseid pindu pesta harjaga v Veeplekkide vältimiseks võib pinnad kuivatada v Aluselise puhastusaine kasutamine vähendab pinna elektriseerumist v Taluvad lahjendatud happeid v Ei talu lahusteid Teras Terase puhastamiseks: v Sobivad puhastusmeetoid on niiske ja märg v Neutraalne või nõrgalt aluseline puhastusaine v Kinnitunud mustust võib eemaldada aluselise või lahusteid sisaldava puhastusainega v Kasutades aknapesuainet või terashoolduseks mõeldud ainet, ei jää veepiiskade jälgi. Tavaliste ainete kasutamisel pinnad hiljme kuivatada.
Kaja on heli peegeldumine kaugelt suurelt tõkkelt (mets, mägi). Elekter ja magnetism. Hõõrdeelekter. Elektrostaatiline induktsioon. Alalis- ja vahelduvvool. Metalli ja pooljuhi takistuse sõltuvus temperatuurist. Püsimagnet. Ferromagneetik. Vooluga juhtme ümber olev magnetväli. Elektromagnetväli. Lenzi reegel. Hõõrdeelekter. Mõlemad kehad laaduvad ja sealjuures erimärgiliselt. Samast materjalist kehade hõõrdumine ei põhjusta elektriseerumist. Hõõrumisel puutuvad kehad mõnedes kohtades üksteisega väga lähedalt kokku ja osa laetud osakesi võib minna ühelt kehalt teisele. Liikuvateks laenguga osakesteks on kehades elektronid, mis kannavad negatiivset elektrilaengut. Positiivset laengut kandvad osakesed, prootonid on aatomite tuumades kinni ja neid sealt lihtsalt kätte ei saa. Elektriseeritud keha tõmbab ligi ka laadimata kehasid, näiteks paberitükikesi. Seda seletatakse elektrostaatilise induktsiooni nähtusega