q=N x e -> keha on negatiivselt laetud. q-keha laeng (1C) 1C= 1 kulon.(Caulamb'i nimest). N-elektronide arv. |e|- elektroni laengu absoluutvrtus (positiivne). -)1 kulon on niisugune laeng, mis lbib juhi ristliget he sekundi jooksul kui juhti lbiva voolu tugevus on 1 amper (1A). 1C= 1A x S; q= i x t. -)Positiivseks iooniks nimetatakse aatomit, mis on kaotanud he vi mitu elektroni. -)Negatiivne ioon on aatom, kuhu on juurde tulnud liigsed elektronid. ELEKTRONIDE LIIKUMINE KEHADE ELEKTRISEERIMISEL -)Tavaliselt on keha kikide negatiivsete laengute summa vrdne tema positiivsete laengute summaga, ning kehal ei ole elektrilaengut, eldakse et keha on elektriliselt neutraalne. -)Keha on positiivselt laetud, kui tal esineb elektronide puudujk. -)Keha on negatiivselt laetud, kui kehal on liigseid elektrone vrreldes normaalse olekuga. -)Kehad elektriseeruvad ainult siis, kui nad saavad juurde vi kaotavad elektrone. -)Kehade elektriseerimisel ei tekitata juurde elektrilaenguid, vaid neid
Elektron laengu tähis on e = -1.6.10 -19 Elektrilaeng on elektonipeamine omadus Iga keha laeng on elektronilaengu täisarv kordne Q= n e Q keha laeng 1 c 1c= 1 kulon N- elektronide arv 1c on niisugune laeng, mis läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul, kui juhti läbiva voolu tugevus on 1A. 1c=1as q=It Positiivne iooniks nim aatomit, mis on kaotanud ühe või mitu elektroni. Neg iooniks nim aatomit, kuhu on juurde tulnud liigsed elektronid. Elektronide liikumine kehade elektriseerimisel Tavaliselt on keha kõikide negatiivsete laengute summa võrdne tema positiivsete laengute summaga ning kehal ei ole elektrilaengut ehk öeldakse, et keha on elektriliselt neutraalne. Keha on pos laetud kui tal esineb elektronide puud jääk. Keha on neg laetud kui kehal on liigseid elektrone võrreldes normaalse olekuga. Kehad elektriseeruvad ainult siis kui nad saavad juurde või kaotavad elektrone. Kehade elektriseerimisel ei tekitada juurde elektrilaenguid vaid neid jaotatakse ümber.
Elektriseerimine on kehale laengu andmine. Viisid * hõõrumise teel(kehad omandavad vastasmärgilised laengud) *laetud kehaga puudutamise teel( keha omandab samamärgilise laengu) * laetud kehaga mõjuteel. Laengu olemasolu kehal tähendab, elektromagnetilise vastastikmõju võimet. Elektriseerimisel, kas keha kaotab võu saab juurde vabu elektrone. Laengu liigid: posit.(prootonid) negat.(elektronid) Negatiivseks loetakse seda kea, millel on elektronide ülekaal, võrreldes prootonitega. Positiivseks, millel on elektronide puudujääk. Elektrilaengu tähendused: näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus, laetud leha, füüsikaline suurus. Laeng Q, 1C. Elementaarlaeng e on vähim laeng looduses, prootoni ja elektroni laengud on elementaarsed
. heeliumil on see 2, ehk 2 prootonit ja 2 neutronit, massi arv on 4, massiarv = prootonid + neutronid seega on 2 prootonit, 2 neutronit ja 2 elektroni 2. kui see aatom ioniseerida nii, et see saab maksimaalselt positiivse laengu, siis kui suur see saadud laeng on? Laeng on +2 .. Kuna see saab anda ära ainult 2 elektroni, kuna tal rohkem pole, siis on üldlaeng ju +2 kuna prootoneid jääb 2 alles 3. elektriseerimisel anti neutraalsele kehale 2 elektroni. kui suure laengu keha sai? 2 Laengu sai keha
7. Millal on keha positiivselt ja millal negatiivselt laetud? Keha on positiivselt laetud siis, kui sellel on elektrone puudu. Keha on negatiivselt laetud siis, kui sellel on elektrone üle. 8. Kehade elektriseerumise põhimõtete selgitamine Kehad elektriseeruvad ainult siis, kui nad saavad juurde või kaotavad elektrone. Kehade elektriseerimisel ei tekitata juurde elektrilaenguid vaid neid jaotatakse ümber. See tähendab, et osa elektrone läheb üle ühelt kehalt teisele. 9. Mida nimetatakse elektriväljaks? Selle omadused. Elektriväli on mateeria liik , mis eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest tema kohta. Tekib laetud kehade ümber
Millest sõltub elektrivälja mõju laengule? Kuidas? Mis tekitab elektrivälja? Elektrivälja põhiomadus. Laengute vaheline vastastikmõju. Teineteise suhtes paigalseisvate laetud kehade vahel tekib vastastikmõju. Millist mõju avaldab elektriväljale: a) aine, b) dielektrik, c) elektrijuht. Homogeense elektrivälja tunnused. Elektrivälja tugevus on igas ruumpunktis ühesugune. Jõujooned algavad + laengult ja lõpevad laengul. Mis toimub kehade elektriseerimisel hõõrumise teel? Miks laaduvad kehad erimärgiliste laengutega? Nende vastastikusel hõõrdumisel tekib nende vahel elektrijõud. Nende vahel tekib tõmbejõud. Millest ja kuidas sõltub laengutevaheline mõjujõud? Selgita. Sõltub laengute suurusest(kui sama laeng siisjõud +, erilaeng siis jõud-) laengutevahelisest kaugusest(Kui kuulikeste läbimõõt on vahekaugusele lähedane, siis samanimeliselt laetud kehad asetuvad kummagi kuulikese sellisesse ossa, mis jääb teisest kuulist
Mis liiki elektrilaenguid esineb looduses? Nende vastasmõju. Esineb positiivseid ja negatiivseid laengud, nende vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud. Millest sõltub elektrivälja mõju laengule? Kuidas? Mis tekitab elektrivälja? Elektrivälja põhiomadus. Elektrivälja tekitab jõu olemasolu. Millist mõju avaldab elektriväljale: aine, dielektriks, elektrijuht? Homogeense elektrivälja tunnused. Ühtlane suund, sama tugevusega, jõujooned paralleelsed sirged. Mis toimub kehade elektriseerimisel hõõrumise teel? Miks laaduvad kehad erimärgiliste laengutega? Sõltuvalt kehade aatomite ehitusest võivad väliskihi elektronid ühelt kehalt teisele üle minna. Keha, millel on kalduvus elektrone loovutada laadub positiivselt, keha, millel on kalduvus elektrone juurde võtta laadub negatiivselt. Millest ja kuidas sõltub laengutevaheline mõjujõud? Laengutevaheline mõjujõud sõltub: laengute suurusest laengute suurendamisel laetud tehade vaheline
mõjud. 2.elektrodünaamikaks- liikvad laengud ja sellega kaasnevad nähtused Laetud kehad ja osakesed, elektriseerimine Elektriliselt laetud osakesteks on elektronid. 1. Elektronid- laengu tähis e 2.Prootonid- laengu tähis +e 3.Joonid- laengu tähis +/- e*n Elementaarlaengud on väikseimad elektrilaengud, mida ei saa enam osadeks jagada ega osakest ära võtta. Laetud osakeste vahel on elektromagnetiline mõju (joonis). Elektriseerimine- laengu andmine makrokehale. Nt. tolmkübe. Elektriseerimisel lähevad tavaliselt elektronid ühelt kehalt teisele. Osa elektrone läheb klaasilt riidele. Klaas saab +laengu, riie laengu. Kehad võivad elektriseeruda väljade ja kiirguste mõjul. Nt. löögi tagajärjel, kokkupuutel teise laenguga, keemiliste reaktsioonide tulemusel Elektrostaatika põhiseadused. 1.Laengu jäävuse seadus: isoleeritud süsteemis on elektrilaengute summa jääv. (Joonis) Pärast kokkutõmbumist on igal kuulil -100e. Summa -300e jääb muutumatuks. 2
võrdeline ruutjuurega pendli pikkusest ja pöördvõrdeline ruutjuurega antud maakoha raskuskiirendusest. T=2piidl/g 21.Vedrupendli võnke:vedrupendli võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega pendli pikkusest ja pöördvõrdeline ruutujuurega süsteemis pikkusest. T=2piidm/k 22.Thmosni seadus e võnkeringis.: Võnkeringis tekkivate omavõnkumiste periood on võrdeline ruutjuurega võnkeringi induktiivsusest ja ruutjuurega võnkes ??. Mahtuvusest. T=2piidLC 23.Laengu jäävuss.:kehade elektriseerimisel on suletud süsteemis kõikide laengute summa const. 24.Colombi seadus (laenguvastasmõjukohta): kaks laengut mõjutavad vastastikku jõuga,mis on võrdeline laengute suuruste ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=q1q2/r² F=k*q1q1/r² Es 25.Superpositsiooni printsiip (mitmelaengulisteelektriväljakohta): kui elektriväljad tekitavad mitu laengut, siis välja tugevus mingis punktis võrdub üksikute laengute poolt põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga: E1+E1+.
Sulamise ja tahkumise vältel temperatuur ei muutu. Sulamistemperatuur- kindel temperatuur, mille juures hakkavad tahked ained sulama. Tahkumistemperatuur- kindel temperatuur, mille juures hakkavad vedelad ained tahkuma. Vedelikud aurustuvad igasugusel temperatuuril. Intensiivne aurustumine algab keemistemperatuuril. Kehasid saab elektriseerida hõõrumise teel. = 1,6 · 10¯¹ C Elektriseerimisel saab keha laengu. Laeng tekitab elektrivälja ja elektriväki mõjutab laengut. Mida suurem on laeng, seda tugevam väli tekib. Laengule lähemal on väli tugevam. Elektriväli vahendab laetud kehades vastastikmõju. Elektrivoolu tekkimise tingimused: 1. on vaja vabu laetud osakesi 2. neile peab mõjuma kindlasuunaline jõud (tekitatakse elektriväli) Takistus sõltub: 1. traadi/juhi pikkusest (võrdeline seos- mida pikem traat, seda suurem takistus) R~l 2
Q1+ Q2 + ..... + Qn = const Süsteem on elektriliselt isoleeritud, kui laetud osakesed ei lahku süsteemist ega lisanud sinna. Süsteemisisesel laengute ümberjaotumisel jääb süsteemi kogulaeng. Laengu jäävuse seadust võib ka tõlgendada kui maailma üldise keskmise neutraalsuse seadust. Mingi keha laadumisega kaasneb vastupidise märgiga laengu ilmumine teisele kehale Küsimused ja ülesanded · Millised algosakesed kas prootonid neutronid või elektronid liiguvad eboniitpulga elektriseerimisel ühelt kokkupuutes olevalt kehalt teisele? Milliselt millisele ? V: Eboniitpulk omandab hõõrdumisel negatiivse laengu elektronid liiguvad villaselt eboniitpulgale · Kas Kahe keha hõõrdumisel teinste vastu võivad mõlemad kehad saada positiivse elektrilaengu ? Põhjenda V: Ei hõõrdumisel ei pea aga võib ühe keha elektrone loovutada (muutub + laenguga kehaks) teine võib neid omandada (- laenguks) · Kuidas mõjuvad teinsteist kaks riidega hõõrutud klaaspulka? Põhjenda
.... + Qn = const Süsteem on elektriliselt isoleeritud, kui laetud osakesed ei lahku süsteemist ega lisanud sinna. Süsteemisisesel laengute ümberjaotumisel jääb süsteemi kogulaeng. Laengu jäävuse seadust võib ka tõlgendada kui maailma üldise keskmise neutraalsuse seadust. Mingi keha laadumisega kaasneb vastupidise märgiga laengu ilmumine teisele kehale Küsimused ja ülesanded 1.Aatomi ehitus 1.millised algosakesed kas prootonid neutronid või elektronid liiguvad eboniitpulga elektriseerimisel ühelt kokkupuutes olevalt kehalt teisele? Milliselt millisele ? V: Eboniitpulk omandab hõõrdumisel negatiivse laengu elektronid liiguvad villaselt eboniitpulgale 2.Kas Kahe keha hõõrdumisel teinste vastu võivad mõlemad kehad saada positiivse elektrilaengu ? Põhjenda V: Ei hõõrdumisel ei pea aga võib ühe keha elektrone loovutada (muutub + laenguga kehaks) teine võib neid omandada (- laenguks) 3.Kuidas mõjuvad teinsteist kaks riidega hõõrutud klaaspulka? Põhjenda
annaabi.ee 
