Elektriohutus. Kaitsmete tööpõhimõte Autor: Mario Kallaste Elektriohtu saab vältida: mitte lähenedes maha langenud elektriliinile; mitte süüdates lõket elektriliini postide läheduses; äikesetormi ajal mitte seistes elektripostide ja puude all Elektrivoolu toime inimesele Kahjustused elektrivoolu toimel: elektrilöök, elektritraumad, põletused Elektriohud Halvad, mittekvaliteetsed elektrijuhtmed Isetehtud pikendusjuhtmed Elektriohu tunnused lüliti või pistikupesa lähedal on märgata suitsu; on kuulda sädelusele iseloomulikku praksuvat heli; tunda on kõrbeva kummi või plasti lõhna; elektriseadet lülitist sisse või välja lülitades on märgata sädelust Kus on elektriohutus tähtis? Maakodudes Suvilates Aias Talumajapidamistes (elektrikarjused) Elektritöid tehes Elektritöid tehes
.. 0,05A. Lihaste krampi, mis ei võimalda enam iseseisvalt voolu alt vabaneda, põhjustab vool tugevusega 0,02.. 0,025A. Enamusel kannatajatest kaasnevad sellega hingekõri spasmid, mis ei võimalda appi hüüda. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom 2 - inimkeha takistus - esineb piirides 600- 100 000 oomi. Arvutuslik 1000 oomi. Inimkeha elektriline takistus sõltub niiskusest, naha olukorrast (terve või katki), tolmust nahal. väliskeskkonna tegurid, inviduaalsed iseärasused. Elektriohud - halvad, mittekvaliteetesed elektrijuhtmed - Oht tekib, kui elektrijuhtme läbimõõt on voolutugevuse jaoks liiga väike, siis juhe kuumeneb ja võib põhjustada tulekahju. Esineb pikendusjuhtme kasutamisel. Isetehtud pikendusjuhtmed on sageli tulekahjude põhjustajaks. Ohtlikuks võivad ka igasugused ajutised juhtmed. 1.Seadme katmata elektrilised osad Elektrilised osad võivad olla katmata kui kate on eemaldatud. Katmata võivad olla mootorite ja elektrooniliste seadmete osad
· Täpsus · Hea kordinatsioon ja silmamõõt Õmblejatel on omad töövahendid (käärid,niidid,nööbid jne.),millega peab olema ka ettevaatlik. Arvestatavateks ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö, käte sundasend töölaual või masinal jakorduvad monotoonsed tööliigutused õmblemisel.Need asjaolud võivad põhjustada käte või õlgade ülepinge-sündroomide väljakujunemist. Tööprotsessiga ja seadmetega seotud järgmised ohud: traumaohud masinatööl, elektriohud elektrienergial töötavatel õmblusmasinatel jm.
Allergilised haigused on näiteks allergiline nohu, spastiline bronhiit ja kopsuastma. Arvestatavateks ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö, käte sundasend töölaual või masinal (staatiline tööasend) ja korduvad monotoonsed tööliigutused õmblemisel. Need asjaolud võivad põhjustada käte/õlgade ülepinge-sündroomide väljakujunemist. Tööprotsessiga ja seadmetega seotud järgmised ohud: traumaohud masinatööl, elektriohud elektrienergial töötavatel õmblusmasinatel. Õmblusvaldkonna töötajate töökeskkond peab olema puhas, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma meeldivalt ja turvaliselt. Õmblejate töögraafik lähtub EV Töö- ja puhkeaja seadusest ning seonduvatest õigusaktidest. Üldjuhul töötavad nad vahetusteta 8 tunnise tööpäevaga. Sõltuvalt õmblusettevõttest võivad õmblejad töötada ka kahes vahetuses. TÖÖÕNNETUS, KUTSEHAIGUS
Enne mistahes muudatuse ettevõtmises elektripaigaldise talituskorralduses või enne töö alustamist peavad töö juhtija ja elektripaigaldise käidukorraldaja kokku leppima,milliseid ümberkorraldusi elektrisüsteemi talituses on töö sooritamiseks vaja teha ning millistes toimingutes seisneb kavandatav töö. 3. Elektriohuteadlikus Enne töötoimingu sooritamist või käiduga seotud tegevust elektripaigaldises, selle juures või lähedal tuleb selgeks teha elektriohud, nende allikad ja riski olemus. Seejuures tuleb üksikasjaliselt kavandada tegevuse või töötoimingu sooritamise selline viis, mis tagaks elektriohutuse. Tööd, mille juures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi, tohib ette võtta ainult isik, kellel on sellised teadmised või kogemused või kes töötab pideva järelvalve all. Kõigile elektripaigaldises, selle juures või lähedal töötoimingutega seotud isikutele tuleb nende tööks
Töötamine kuvariga: kuvarisk ei loeta liiklusvahendites olevaid kuvareid, kassaparaatide kuvarid, ajutine töö sülearvutiga. Kui töötaja töötab kuvariga vähemalt poole oma tööajast tuleb saata ta tervisekontrolli. TÖÖTAJATE JUHENDAMINE Tuleb läbida: 1) sissejuhatav juhendamine mille viib läbi töösspetsialist, aluseks on töö poolt kinnitatud juhend/käskkiri: töökorraldus, töökorra eeskirjad, vajalikud õigusaktid, ohutusabinõud, elektirga käivitatavad seadmed, elektriohud, kuidas käitud õnnetusohu või tööõnnetuse korral, kuidas hoiduda keskkonna saastamisest, töötaja erikohsutsued, tuleb teatada kontaktandmed, juhendamine regristreeritakse allkirja vastu. 2)esmajuhendamine, viiakse läbi töötamiskohal: tutvustatakse ohutusjuhendeid, TEAM, töökeskkonna ohutegurid riskianalüüside põhjal, ergonoomiliselt töövõtteid ja asendeid, tule ja elektri ohtusnõuded, hädaabi telefonid, esmaabi vahendite, tulekustutite asukohad,
Elektrienergia kvaliteedi kontrollimisel avastatud puudused, mille eest on vastutav Müüja, kuuluvad kõrvaldamisele Müüja kulul Poolte poolt kokkulepitud tähtajaks 43. Juhtmete ristlõike arvutamine. 44. Ülevaade elektriohutusest, normatiivne baas. Käiduohutus Enne töötoimingu sooritamist või käiduga seotud tegevust elektripaigaldises, selle juures või lähedal tuleb selgeks teha elektriohud, nende allikad ja riski olemus. Seejuures tuleb üksikasjaliselt kavandada tegevuse või töötoimingu sooritamise selline viis, mis tagaks elektriohutuse. Personal Tööd, mille juures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi, tohib ette võtta ainult isik, kellel on sellised teadmised või kogemused või kes töötab pädeva järelevalve all.
veendumise vahendeid. Juurdepääsu tõkestamine naabruses asuvate pingestatud osade eest Kui töökoha naabruses on elektripaigaldise osi, mida ei saa teha pingetuks, tuleb enne töö alustamist rakendada erimeetmeid nagu see on sätestatud pingelähedase töö korral. Pinge alla jäänud voolujuhtivate osade ajutiseks tõkestamiseks tuleb kasutada kaitsekatteid, piirdeid, tõkkeid, varjeid või isoleer katteid, millel peab olema hoiatusmärk ,,elektriohud". 6-20kV elektriseadmetes juhtudel kui voolu juhtivaid osi ei saa kaitsekatete või varjendiga tõkestada lubatakse kasutda isoleerkatteid, mis asetatakse välja lülitatud ja pingestatud voolujuhtivate osade vahele näiteks väljalülitatud lahtlüliti kontaktide vahele, need isoleer katted võivad puutuda vastupingestatud voolujuhtivaid osi. Isoleerkatteid peavad paigaldama ja kõrvaldama 2isikut. Üks nendest lülitaja ja teine vähemalt õhuteadlik isik kasutadae
annaabi.ee 
