jms), eritingimustes (kõrgendatud hügieen- ja steriilsusenõuded). Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, suhtlemis- ja väljendusoskust, head keskendumisvõimet, järjekindlust, koordinatsioonivõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. Välja õppe Automaatik õpib tundma järgmisi alasid: · Elekter ja automaatika : Elektrimontaaz ja skeemide koostamine Alalis- ja vahelduvvoolu ahelad Elektrimõõtmised Elektrimasinad Elektroonika alused Automaatikasüsteemid · Informaatika : Digitaaltehnika ja loogika alused Loogikakontrollerid ja nende programmeerimine Tööstusvõrgud Automaatikaprotsesside visualiseerimine Neid aineid on kõige tähtsamad selles erialas , kuid olemas veel teised ained , mida vaja teada. Praktilisi tööoskusi omandatakse pikaajalistel praktikatel Eesti ettevõtetes.
Vastuse saamiseks selgitame välja, kumb määramatuse komponent, A-tüüpi või B-tüüpi määramatus, on ülekaalus. Kordusmõõtmiste arv valitakse tavaliselt nii suur, et oleks täidetud tingimus: uB uA / . 3 43 Elektrimõõtmised ELEKTRIMÕÕTMISED 12. Elektriskeemides kasutatavate tingmärkide tähendus Tingmärk Tähendus Tingmärk Tähendus Takisti Sulavkaitse Muuttakisti, Reostaat reguleeritav takisti Kondensaator Muutkondensaator,
Tallinna Polütehnikum Energeetika ja automaatika osakond ELEKTRIMÕÕTMISED 2012 Tallinn Sisukord Mõõtmismeetodid...................................................................................................................3 Mõõtevead...............................................................................................................................4 Mõõtetulemuse absoluutne viga ........................................................................................4 Mõõtetulemuse suhteline viga ...........................................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega...
1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu s...
8. Elektriseadmete maandamine 8.1. Maandustakistus 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3. Potentsiaali ühtlustamine 8.4. Maandusseadme konstruktsioon ja arvutus 9. Jaotlate konstruktsioon 9.1. Elektriohutust ja talitluskindlust tagavad nõuded 9.2. Ohutusvahemikud 9.3. Lahtised ja kinnised jaotlad 9.4. Kohapeal koostatavad ja komplektjaotlad 9.5. Lahtiste jaotlate konstruktiivsed iseärasused 9.6. Alajaamade piksekaitse 10. Alajaamade omatarve 11. Elektrimõõtmised. Juhtimine, kontroll ja signalisatsioon TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 1 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid Alajaam on: 1. Ülekande- või jaotusvõrgu suletud elektrikäiduala koos jaotlate ja/või trafodega
TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 v Rein Oidram _____________________________________________________________________ 9.2. Ohutusvahemikud 9.3. Lahtised ja kinnised jaotlad 9.4. Kohapeal koostatavad ja komplektjaotlad 9.5. Lahtiste jaotlate konstruktiivsed iseärasused 9.6. Alajaamade piksekaitse 10. Alajaamade omatarve 11. Elektrimõõtmised. Juhtimine, kontroll ja signalisatsioon ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 1 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
