säilitab seda pika aja vältel. · Elektrikeemilised- galvaanielementides ja akumulaatorites keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrienergiaks; · Fotoelektrilised- fotoelementides ja päikesepatareides valgusenergia muundub elektrienergiaks; · Termoelektrilised- termoelementides, termo- ja termoemis- sioongeneraatorites soojusenergia muun- dub elektrienergiaks; · Elektrimehaanilised- turbo- ja hüdrogeneraatorites aga samuti väikese võimsusega auto- ja jalgrattagene-raatorites mehaaniline energia muundub elektrienergiaks. 9. Milles seisneb erinevus galvaanielemendi ja aku vahel? Galvaanielemendid- ühekordselt kasutatavad, s.t. neist saab tarbida voolu kas pidevalt või vaheaegadega ühekordselt; peale tühjenemist neid ei ole võimalik laadida. Akud- korduvalt kasutatavad, s.t. peale tühjenemist võib neid laadida elektrivooluga ja
säilitab seda pika aja vältel. · Elektrikeemilised- galvaanielementides ja akumulaatorites keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrienergiaks; · Fotoelektrilised- fotoelementides ja päikesepatareides valgusenergia muundub elektrienergiaks; · Termoelektrilised- termoelementides, termo- ja termoemis- sioongeneraatorites soojusenergia muun- dub elektrienergiaks; · Elektrimehaanilised- turbo- ja hüdrogeneraatorites aga samuti väikese võimsusega auto- ja jalgrattagene-raatorites mehaaniline energia muundub elektrienergiaks. 9. Milles seisneb erinevus galvaanielemendi ja aku vahel? Galvaanielemendid- ühekordselt kasutatavad, s.t. neist saab tarbida voolu kas pidevalt või vaheaegadega ühekordselt; peale tühjenemist neid ei ole võimalik laadida. Akud- korduvalt kasutatavad, s.t. peale tühjenemist võib neid laadida elektrivooluga ja
Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1.elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid: induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2.optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3.mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneumaatilised, kasutavad gaaside mehaanilisi omadusi; 6. kombineeritud nt. elektrimehaanilised, elektripneumaatilised, elektrihüdraulilised; Liigitatakse kasutusala järgi: 1. asendi ja nihkeandurid; 2. rõhu ja jõuandurid; 3. nivooandurid; 4. kuluandurid; 5. temperatuuriandurid; 6. vibroandurid 7. pöörlemissageduse andurid; Anduritele esitatavad nõuded: 1. kõrge loomutruudus, see tähendab, et anduri väljundvorm peab kajastama täpselt mõõdetavat suurust, peab olema minimaalselt moonutatud; 2
Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneumaatilised, kasutavad gaaside mehaanilisi omadusi; 6. kombineeritud nt. elektrimehaanilised, elektripneumaatilised, elektrihüdraulilised; Liigitatakse kasutusala järgi: 1. asendi ja nihkeandurid; 2. rõhu ja jõuandurid; 3. nivooandurid; 4. kuluandurid; 5. temperatuuriandurid; 6. vibroandurid; 7. pöörlemissageduse andurid; 1/27 jklng3.sxw Anduritele esitatavad nõuded: 1. kõrge loomutruudus, see tähendab, et anduri väljundvorm peab kajastama täpselt
kauguse ruuduga. Vastukaja sumbumise graafik Tegelikkuses toimub järgnev. Vastukaja vastuvõtja lähedal on tingitud paljudelt objektidelt peegeldunud heli interferentsiga. Ajavahemikku heli saatemomendi ja vastukaja sumbumise vahel nimetatakse vastukaja ajaks. Heliallikad ja vastuvõtjad Helienergiat on võimalik saada muundades mingisugust teist energiat. Hüdroakustikas heli saamise ülesanne lahendatakse eriliste seadmete – muundurite – abil. Muundurid võivad olla elektrimehaanilised, elektromagnetilised jne. Hüdroakustilised muundurid jaotatakse kiirguriteks ja – vastuvõtjateks. Igaühes neist elektrienergia muundamine helienergiaks ja vastupidi toimub muunduri võnkesüsteemi mehaanilise energia kaudu. Muunduri võnkesüsteem hakkab tööle välise teguri mõjul, milleks on erilise generaatori poolt tekitatav elektriimpulss. muundurites –vastuvõtjates mehaaniline jõud, mis paneb tööle võnkesüsteemi, tekib helilaine mõjul.
annaabi.ee 
